Uuringu tulemuste järgi toetab Keskerakonda 57 protsenti vene valijatest. Juunis oli see protsent 61. Traditsiooniliselt on Keskerakonnal olnud väga kõrge vene valijate toetus küündides parimatel aegadel isegi üle 80 protsendi. Saatejuht Urmet Koogi sõnul on see märkimisväärne vene valijate ära kukkumine.

"Me näeme, et vene valija on jäänud äraootavale seisukohale, on loobunud Keskerakonna toetamistest, aga ei ole leidnud ka uut eelistust," analüüsis Kivirähk.

Kivirähki sõnul on sellel tuntav EKRE mõju, sest venekeelse valija skepsis tuleneb sellest, et Keskerakonna liikmed ise ka on praeguse koalitsiooni suhtes ettevaatlikul seisukohal. "Ilmselt pole Vene valijani jõudnud Mihhail Kõlvarti tõdemus, et EKRE oli ainuke erakond, kellega õnnetus säilitada venekeelset hairdust," sõnas Kivirähk.

Saatejuht Anvar Samost meenutas, et eelmine nii drastiline vene valijate kadumine Keskerakonna tagant toimus siis kui erakonna juhiks sai Edgar Savisaare asemel Jüri Ratas.

Samas on Keskerakonna toetus stabiliseerumas ning see näitab Kivirähki sõnul, et Keskerakonna valijale meeldib ilmselt Jüri Ratase rahullik stiil ja tema püüd valitsust koos hoida.

Rääkides sotsidest ütles Kivirähk, et nemad on pärast esimehe valimist olnud nähtamatud.

Kasvanud on ka nende inimeste hulk, kes kindlasti ühe kindla poliitlise jõu poolt ei hääletaks. Näiteks on kasvanud nende inimeste hulk, kes kindlasti EKRE poolt ei hääletaks, neid on lausa 58 protsenti. Ka Reformieraonda kindlasti mitte valivate inimeste hulk on kasvanud, olles läbi aegade kõrgeim. Tervelt 32 protsenti valijaist lubab Reformierakonda kindlasti mitte valida.

Uuringu tulemused

Kõige populaarsem partei on endiselt Reformierakond, keda toetas augustis 34 protsenti vastanutest. Kuivõrd juulis Turu-uuringute AS erakondade toetusküsitlust läbi ei viinud, on viimane võrdlus juunikuust, kui suurima opositsioonipartei toetus oli 32 protsenti. Riigikogu valimistel märtsis oli Reformierakonna toetus 28,9 protsenti.

Populaarsuselt teisel kohal oli augustis Keskerakond 22 protsendi suuruse toetusega. Seda on kolme protsendipunkti võrra enam kui juunis, mil erakonna toetus oli 19 protsenti. Riigikogu valimistel oli Keskerakonna toetusprotsent 23,1.

Kui Reformierakonna ja Keskerakonna toetus kasvas võrreldes juunikuuga, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus langes. EKRE-t toetas augustis 16 protsenti, juunis oli vastav näitaja 18. Riigikogu valimistel hääletas EKRE poolt 17,8 protsenti.

9. juunil erakonna esimeheks Indrek Saare valinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes kahe suvekuuga. Kui juunis oli sotsiaaldemokraatide toetusnumber 11, siis augustis kaheksa protsenti. Seega esimehevahetus sotside reitingule positiivset mõju ei avaldanud.

Parlamendiparteidest väiksema toetusega on Isamaa, keda toetas Turu-uuringute küsitluses seitse protsenti. Juunis oli Isamaal toetajaid üheksa ning riigikogu valimistel 11,4 protsenti ehk nende toetuskõver on valimiste järel olnud allapoole.

Parlamendivälistest erakondadest tõusis valimiskünnise piirile Eesti 200, keda toetas viis protsenti. Juunis oli Eesti 200 toetus neli, ning valimistel 4,4 protsenti.

Roheliste toetus oli augustis kolm, Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal mõlemal üks protsent.