"Ma ei ole kabinetiülema kandidaadi osas oma otsust teinud ega ka tee enne, kui on teada, mis portfelli saan," ütles Simson esmaspäeval ERR-ile.

Vastutusvaldkondade jaotuse volinike vahel otsustab Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu president Ursule von der Leyen, kes praegu peab alles kohtumisi riikide poolt esitatud volinikukandidaatidega. Siiani on veel teadmata Itaalia esindaja, kuna riigi valitsus on sisetülidesse sattunud ega ole sellekohast otsust teinud. Simson ütles augusti alguses, pärast oma kohtumist von der Leyeniga ERR-ile, et portfellide jaotust võib oodata septembri alguses.

Augusti alguses kirjutas Eesti Päevaleht, et Simsoni kabinetiülemaks võib saada Euroopa Liidu välispoliitikajuhi, itaallanna Federica Mogherini kabinetiülem Stefano Grassi. Simson ei soovinud Grassi ega ka võimalike teiste kandidaatide üle esmaspäeval spekuleerida, kuid rõhutas kabinetiülema pädevuse ning usaldusväärsuse tähtsust.

Voliniku ja tema kabineti ülema usaldusliku suhte olulisust tõid esile ka esmaspäeval ERR-iga rääkinud pädevad allikad, kes soovisid jääda anonüümseks.

"See on alati voliniku enda otsus. Voliniku jaoks on tähtis, et kabinetiülem oleks pädev ning tal oleks oma ülemusega usalduslik suhe. Pädevuse all mõtlen seda, et kabinetiülem peab tundma oma teemat ja samas ka Brüsseli konteksti, et oma voliniku eest seista ja teiste kabinetiülematega võrdselt suhelda," rääkis üks konteksti teadev allikas.

Küsimuse osas, kas voliniku kabinetiülem peaks olema temaga samast riigist, leidsid allikad, et kodakondsusest olulisemad on tema kogemused ja suutlikkus oma tööd teha. Ehkki enamasti on volinik ja tema kabinetiülem samast riigist, on siin ka mitmeid erandeid. Näiteks praeguses Komisjoni koosseisus töötaval lätlasest volinikul Valdis Dombrovskisel ei ole kunagi olnud lätlasest kabinetiülemat. Ka näiteks Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem ei ole mitte Luksemburgist, vaid hoopis Hispaaniast.

Grassi on väga kogenud ametnik

Mogherini kabinetiülem Grassi on kogenud Itaalia ametnik, kes alustas Euroopa Komisjonis tööd 2004. aastal. Ta on töötanud ka kahe Itaalia peaministri - Mario Monti ja Enrico Letta - Euroopa Liidu küsimuste nõunikuna ning lühemat aega ka Junckeri kabineti koosseisus.

Seega ei peaks Grassi positsioon olema selline, et ta pärast Mogherini lahkumist 31. oktoobril endale paaniliselt tööd otsib, leidsid ERR-iga rääkinud allikad. Kui ta Simsoni kabinetti juhtima tuleb, siis peaks eestlasel olema kindlasti oluline portfell. Selline hinnang seab kahtluse alla Eesti Päevalehes ilmunud väite nagu pakuks Simson Grassile kabinetiülema kohta vastutasuks selle eest, et Mogherini juhitud ametkond nimetas äsja Euroopa Liidu välisesinduse juhtidena ametisse kaks eestlast - Matti Maasika ja Riina Kionka, mis Eesti suurust arvestades on märkimisväärne edu.

Euroopa Komisjoni voliniku kabineti suurus pannakse paika Komisjoni ametiaja alguses, tavaliselt on selles kuus liiget. Reeglina on kas kabineti ülem või tema asetäitja erinevast rahvusest kui volinik, kabineti liikmetest rohkem kui kolm ei tohi olla samast riigist ning vähemalt kaks peavad olema naised.

Eesti seniste volinike Siim Kallase ja Andrus Ansipi kabinetiülemad olid vastavalt Henrik Hololei ja Juhan Lepassaar.