Rumeenia uudistekanali HotNews.ro teatel on nende nähtud dokumendi kohaselt just neil riikidel huvi selle portfelli vastu.

Kandidaatideks oleksid lisaks Simsonile Poola volinikukandidaat Krzysztof Szczerski, Sloveeniast Janez Lenarcic, Rumeeniast Luminița Odobescu ning Leedust kas Virginijus Sinkevicius, Linas Linkevicius võis Saulius Skvernelis, märgib väljanane.

Rumeenia väljaande teatel olevat riigi peaminister Viorica Dăncilă Brüsselis rääkinud, et tema riik võiks olla huvitatud ka transpordi või keskkonna valdkondadest.

Odobescu on praegu Rumeenia esinduse juht Euroopa Liidu juures ning ta on karjääridiplomaadina töötanud ka peaministri Euroopa asjade ja välispoliitika nõunikuna.

Erinevalt Eestist esitas Rumeenia Euroopa Komisjoni praeguse, 31. oktoobril töö lõpetava koosseisu uueks liikmeks teise inimese kui järgmise koosseisu volinikukandidaadiks. Euroopa Parlament ei jõudnud Simsonit ja rumeenlast Ioan Mircea Pascut aga enne suvepuhkusele minekut volinikuks kinnitada ja uus võimalus selleks avaneb septembri keskel. Eesti ja Rumeenia esitasid uued volinikukandidaadid pärast seniste volinike Corina Crețu ja Andrus Ansipi valimist Euroopa Parlamenti.

Simson: EL-i eesistumise ajal edenesime eriti hästi just energia valdkonnas

Simson ütles teisipäeval ERR-ile, et tema senine töökogemus loob vajalikud eeldused energeetika, majanduse või transpordiga tegelemiseks, aga täpsed vastutusvaldkonnad otsustab Euroopa Komisjoni president kaaludes kõigi volinikukandidaatide rollijaotust.

Simsoni sõnul peaks Ursula von der Leyen alustama volinikukandidaatidega kohtumisi portfellide jaotuse otsustamiseks pärast seda, kui kõik 26 kandidaati on nimetatud. Lisaks sakslasele von der Leyenile teada juba ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresidendi positsioon, kelleks on seatud hispaanlane Josep Borrell.

Simson rõhutas, et majandus- ja taristuministrina olid tema vastutusalas nii siseturu, transpordi kui ka energeetika valdkond. "Eesti eesistumise ajal (Euroopa Liidu Nõukogus - ERR) jõuti just energeetikanõukogus meie juhtimisel oluliste kokkulepeteni liikmesriikide vahel puhta energeetia paketi (Clean energy for all Europeans) osas, mis seadis pikemaajalised eesmärgid 2050. aastaks. Samuti lepiti kokku elektrituru disainis ning uued eesmärgid hoonete energiatõhususeks," ütles Simson.

"Kuna Ursula von der Leyeni kõnes Euroopa Parlamendi ees oli kliimaeesmärkidel väga kaalukas roll, võib eeldatavalt ka senine energeetika- ja kliimaportfell muutuda," lisas Simson.

Euroopa Komisjoni praeguses koosseisus on kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik hispaanlane Miguel Arias Cañete.