Valitsus toetas eriväelaste saatmist Mali missioonile ({{commentsTotal}})

Eesti jalaväerühma liige Malis ühisoperatsioonil.
Eesti jalaväerühma liige Malis ühisoperatsioonil. Autor/allikas: Taavi Karotamm/mil.ee

Valitsus toetas ettepanekut suurendada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane pea kaks korda ning saata missioonile ka eriväelased.

Valitsus toetas neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi ettepanekut suurendada kaitseväe osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast. 

Alates möödunud aasta augustist osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetusüksuse ja staabiohvitseridega. 

Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kavas lisada operatsioonil osalevale jalaväerühmale täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Seletuskirja kohaselt soovib jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine. 

"Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel," seisab eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirjast ilmneb, et sarnane koostööettepaneku on Prantsusmaa teinud ka teistele riikidele, sealhulgas Põhjamaadele.

Eelnõu seletuskiri märgib, et koostöö operatsioonil Barkhane on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. "Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet," seisab seletuskirjas.

"Panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis," seisab seletuskirjas.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, tuleval aastal on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot.

Eesti jalaväerühma ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. 

Lisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Valitsus toetas ligi 500 kaitseväelase osalust missioonidel

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kaitseministeeriumi ettepaneku küsida riigikogult tulevaks aastaks missioonidel osalemiseks mandaati kokku kuni 485 kaitseväelasele. 

Kaitseministeerium soovib riigikogult küsida mandaati kuni 210 kaitseväelase osalemaks NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.

Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes plaanib Eesti osaleda neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetusüksusega. Kokku plaanib Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleda kuni 24 kaitseväelasega.

Mõlemal juhul on tegemist valmidusüksusega ning tegevväelased paiknevad valmiduse ajal Eestis.

Kuni 46 kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda NATO juhitavas väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis ning kuni 20 kaitseväelasega USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Iraagis.

Kuni kolme kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda ÜRO missioonil UNIFIL, kuni kümne kaitseväelase Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis ja kuni kümne kaitseväelase osalemiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissiooni Malis.

Kuni kuus kaitseväelast on planeeritud osalema ÜRO missioonil UNTSO Liibanonis, Süürias, Iisraelis ja Egiptuses, kuni kuus kaitseväelased EL-i missioonil EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel ja Liibüa rannikul ning kuni viis kaitseväelast NATO mittelahingulise väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioonile Iraagis.

Sarnaselt eelmiste aastatega taotleb ministeerium ka mandaati osalemaks kuni 50 kaitseväelasega võimalikul esmakordsel ja kiireloomulisel NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: