Eestlased teevad Malis peamiselt baasikaitset ja patrulle, kuid neid kasutatakse operatsioonis Barkhane ka kiirreageerimisjõuna, mida seni pole siiski ette tulnud.

ESTPLA 30 kõige kriitilisem hetk oli 22. juulil, kui baasi, kus eestlased koos prantslastega paiknevad, ründasid autopommiga enesetapuvõitlejad. Rünnak ja plahvatus toimus hetkel, kui eestlased võtsid baasi pääslas prantslastelt valvekorda üle.

"Otseselt enne rünnakut nad veel ei olnud postil teenistuses. Küll aga pärast rünnakut hõivasid enamus sõdureid kaitsepositsioonid ja osa hakkas tegelema esmaabi andmisega," rääkis ESTPLA 30 kontingendi vanem major Edgar Pau "AKtuaalsele Kaamerale". Rünnak toimus seega ajal, kui pääslas oli rohkem sõdureid - lahkuv ja saabuv vahetus. Ainukesed ohvrid olid enesetapjad ise, kuid kuus Eesti ja mõned Prantsuse sõdurid sai siiski kergemalt haavata. ESTPLA vanem ütles, et koostöö ja pääsla kindlustused päästsid kaotustest.

"See on puhtalt üks sõdurite tegevus - nii prantsuse kui ka meie sõdurite tegevus. Ja teiseks oli ta ehitatud nii, et võimalikult vähe oleks kahjusid ka sellise rünnaku korral. Need mõlemad asjad päästsid palju suurematest kaotustest," selgitas Pau.

Major Pau on olnud missioonil nii Afganistanis kui ka Malis. Ta ütles, et mõlemad olid rasked.

"Ma siin hiljuti rääkisin kolleegide prantslastega, et põhierinevus on see, et kui Afgaanis mindi välja, siis oli tõenäoline, te seal tuleb mingisugune rünnak või kontakt. Mali puhul ma ei ütleks seda - Mali puhul ei tea iial, mis võib tulla, sest seal see kohalik elanikkond on palju rohkem segunenud ja palju keerulisem on aru saada, kes on halb ja kes ei ole," rääkids Pau.