Selle sammuga soovib valitsus veenda ettevõtjaid, et nad saavad endiselt värvata vajalikku personali.

Uus poliitika võimaldab sisserändajatel ja nende lähemail pereliikmetel Euroopa Majanduspiirkonnast (EEA) taotleda elamis- ja tööluba Suurbritannias kuni kolmeks aastaks.

EAA hõlmab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi.

Briti siseministeeriumi andmeil tähendab 2020. aasta lõpuni kehtiv süsteem EEA liikmesmaadele vaba liikumise lõppemist selle praeguses vormis. 

"Nende riikide kodanikud, kes soovivad tulla Ühendkuningriiki pärast meie lahkumist EL-ist, saavad kuni 2020. aasta lõpuni taotleda ajutist immigratsioonistaatust, mis vältab kolm aastat," märkis ministeerium. 

"See annab ettevõtetele kindluse, et nad saavad ka pärast Brexitit personali värvata ja säilitada," lisatakse avalduses.

Lühikeste külaskäikude tarvis ei ole eurooplastel vaja selle skeemi alusel luba taotleda. 

Ministeeriumi sõnul rakendatakse Brexiti järel Euroopa kodanike suhtes ka rangemat "kuritegevusläve", et hoida riigist eemal ja deporteerida need, kes kuritegusid sooritavad. 

Taotlus kolmeaastase loa saamiseks saab Ühendkuningriik lahkumise järel EL-ist olema lihtne protsess internetis, kinnitas siseministeerium. 

Need äsjasaabunud Euroopa kodanikud, kes soovivad jääda riiki pärast ajutise staatuse lõppemist, peavad taotlema uue loa uue oskustel põhineva immigratsioonisüsteemi alusel, mida Johnsoni valitsus kavandab. 

Juba enne Brexitit end Ühendkuningriigis sisse seadnud EL-i kodanikud võivad jääda eraldi skeemi alusel riiki nii kauaks kui soovivad. Sellised inimesi on ministeeriumi andmeil Suurbritannias üle miljoni.