Siseministeeriumi poolt neljapäeval avaldatud ülevaate kohaselt on 31. juuli seisuga saanud oma taotluse alusel õiguse riiki jääda (settled või pre-settled status - Toim.) 951 700 inimest, kes on Euroopa Majanduspiirkonna ning Šveitsi kodanikud. Minister Brandon Lewise sõnul jõuti miljonini augustis, vahendas Politico.

Statistika lähtub meetmest, mille Briti valitsus viis ellu käesoleva aasta märtsis ja mille eesmärgiks oli tagada, et hetkel riigis elavad teiste EL-i riikide kodanikud säilitaksid pärast Brexitit õiguse Ühendkuningriigis elada, töötada ja pääseda ligi avalikele teenustele. Meede asendab senise alalise residentsuse programmi ning selle raames saavad taotluse esitada kõik EL-i kodanikud, kes saabuvad Ühendkuningriiki enne riigi lahkumist Euroopa Liidust.

Ainuüksi juulis, kui valitsus asus tõsisemalt valmistuma nn leppeta Brexitiks, esitas taotluse 150 000 inimest. Kõige rohkem on taotlusi laekunud Poola (179 800), Rumeenia (141 200) ja Itaalia (121 600) kodanikelt.

Siseministeerium kutsub eurooplasi üles taotlusi esitama hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks (leppeta Brexiti korral) või 2021. aasta 30. juuniks (Brexiti-leppe heaks kiitmise korral).

Cambridge'i Ülikooli EL-i õiguse ja tööõiguse professor Catherine Barnard kommenteeris, et madalama kvalifikatsiooniga tööjõu nagu näiteks nn puuviljakorjajate puhul on väiksem tõenäosus, et nad selle taotluse esitavad.

"Hea uudis on see, et inimesed esitavad taotlusi, ning need, kellel on ette näidata andmed senise töötamise kohta, peavad seda suhteliselt lihtsaks protsessiks," rääkis ta.

"Halb on aga see, et loomulikult pole enamus veel taotlusi esitanud ning minu kogemus EL-i kodanikega rääkimisel on see, et nad ei pea selle tegemist oluliseks. Teised, kelle töökarjäär on olnud kõikuv, on mures, kas nad suudavad tõestada, et neil on vajalik staatus olemas," selgitas Barnard.