Norstati uuring: Keskerakonna toetus on tagasi valimiste-eelsel tasemel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed riigikogu sügisistungjärgu avaistungil
Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed riigikogu sügisistungjärgu avaistungil Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Keskerakonna toetus on uuringufirma Norstat tehtud erakondade toetuse küsitluses viis nädalat vähehaaval kasvanud ning jõudnud praeguseks 23,5 protsendi tasemele, mis on ligilähedane valimiste-eelse populaarsusega, kui peaministripartei reiting oli 24 protsenti. Suurim toetus on jätkuvalt Reformierakonnal.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel küsib Norstat iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimane nädal suuri muutusi erakondade toetusprotsentides kaasa ei toonud. Reformierakonda toetab 34,5 protsenti, Keskerakonda 23,5 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. augustist 9. septembrini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti kodanikku. Reformierakonna toetus eelmise nädalaga võrreldes praktiliselt muutunud ei ole, nädal tagasi oli toetusprotsent 34,6. Keskerakonna toetus kerkis nädalatagusega võrreldes 0,6 protsendipunkti.

Kolmandal kohal püsivat EKRE-t toetas 15,5 protsenti küsitletutest (nädal varem 15,8), neljandal kohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,4 protsenti) ning viiendal kohal Isamaa (7 protsenti). Isamaa toetus on madalaimal tasemel sellel aastal mõõdetud tulemuste võrdluses.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46 protsenti ning opositsioonierakondi 43,9 protsenti vastajatest.

Keskerakonna toetuse kasvu puhul on oluline märkida, et toetus on kasvanud enamvähem võrdselt nii eestlastest kui ka muust rahvusest (valdavalt venekeelsete) vastajate seas. Muust rahvuse vastajate seas on  kasvanud ka EKRE toetus. Kahanenud on aga muust rahvusest vastajate seas Reformierakonna ja Eesti 200 toetus.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitakse iga nädal umbes tuhande inimese erakondlikku eelistust. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. augustist 9. septembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. See tähendab, et uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.

Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: