Tuulberg: ma ei ole Savisaarele raha andnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1568279880000 | amCalendar}}
Aivar Tuulberg kohtus
Aivar Tuulberg kohtus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Harju maakohtus neljapäeval Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaarega seotud korruptsioonisüüasjas ütlusi andnud ehitusettevõtja Aivar Tuulberg kinnitas, et tema ei ole Savisaarele altkäemaksu andnud ning kogu protsessil on poliitiline maik juures.

Tuulbergi sõnul võttis ta 2014. aasta 9. detsembril Nordea panga peakontoris välja 50 000 eurot, mis oli mõeldud tema purjetamisharrastuse finantseerimiseks ning see, et ta kohtus samal päeval ka Savisaarega, ei ole rahaga kuidagi seotud.

"Purjetamismaailm ongi väga suures osas sularahamaailm," märkis ta.

Tuulbergi sõnul andis ta Nordeast välja võetud 50 000 eurot samal päeval edasi oma purjetamiskaaslasele Mati Sepale oma firma Tallinna kontoris purjetamisvõistlustel osalemise ettevalmistamiseks.

"Prokuratuuri mustri järgi on nii, et kui käid pangas ja siis kohtud tipp-poliitikuga, tähendab kohe raha andmist," nentis ta.

Tuulberg selgitas kohtule ka talle süüks arvatud episoodi nagu ta oleks 2015. aasta märtsis andnud Savisaarele 30 000 eurot altkäemaksu, kuid kinnitas, et ka see summa oli mõeldud Bangkokis purjetamislaagris osalemise finantseerimiseks.

Savisaarega kohtus ta aga Savisaare Hundisilmale kavandatud saunakompleksiga seoses, mis aga hiljem kavaks jäigi. "Savisaar tahtis lihtsalt nõu küsida," ütles ta.

"Vaatasin toimikust järele, et olin kohtunud temaga 15 minutit ja mäletan ka üht lauset - teine ja neljas koht on kõige sitemad kohad. Eks igaüks saab sellest lausest isemoodi aru," ütles ta ja selgitas, et jutt käis ilmselt ikka purjetamisest.

Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushanke kohta märkis Tuulberg, et selle sidumine altkäemaksuga Savisaarele pole mitte mingil määral põhjendatud, sest viimasel puudus igasugune võimalus hanke kulgemisse sekkuda.

Tuulbergi sõnul ei saagi mingi hüve eest hankeid mõjutada. "Riigihange on kõige kontrollitavam hange. Konkurendid kontrollivad kõik peensusteni üle," kinnitas ta.

Tuulberg andis ülevaate ka enda kinnipidamisest ning selgitas, kuidas kriminaalmenetlus mõjutas ehitusfirma Rand & Tuulberg majandustegevust.

"Kõik lehed olid täis, ka inglisekeelsed ja igas artiklis oli kohustuslik lause sees kriminaalasja kohta," märkis ta.

"2016. aastal oli ehitusfirmadest kõige suurem kukkuja Rand & Tuulberg ja hõbemedali sai Astlanda. Seal oli objektiivseid põhjuseid ka, kuid oli selge, et keegi ei ütle seda otse välja, et lepingut ei tule, sest oled korruptant," nentis ta.

Prokuratuur tahab Tuulbergi väited kummutada telefoni kõneeristustega

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern esitas neljapäeval kohtus Tuulbergi ütluste kuulamise järel kohtule tema telefoni kõneeristused, mis seab ehitusettevõtja ütluste paikapidavuse kahtluse alla.

Kõneeristused kajastavad ka Tuulbergi telefoni asukohaandmed 2014. aasta 9. detsembril.

Nii peaks riigiprokuratuuri esitatud dokument tõendama, et Tuulbergi väited 50 000 euro andmise kohta Sepale oma firma Rand & Tuulberg Peterburi teel asuvas kontoris ei pea paika.

Pern märkis, et Tuulberg liikus sel päeval Nordea pangast Saku valda ja sealt Tallinna linnavalitsuse hoone piirkonda ning lahkus seejärel üldse Tallinna linnast Tartu maantee kaudu.

Nii Tuulberg kui ka tema kaitsja, vandeadvokaat Indrek Leppik selle dokumendi materjalidele lisamisele vastu ei vaielnud. 

Kolmapäeval kuulas kohus Tuulbergi koostööpartnereid, kelle kinnitusel pole võimalik riigihankeid mingisuguste hüvede pakkumisega mõjutada.

"Mul puuduvad andmed, et Kultuurikatla hankega seoses oleks kellelegi antud altkäemaksu. Riigihangete seadus on selge ja läbipaistev," ütles ehitusfirma Rand & Tuulberg juhatuse esimees Taivo Täht.

Täht selgitas kohtule kronoloogiat, mille tulemusel said Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushanke võidu pärast nende poolt esialgsete hanketulemuste vaidlustamist endale ühispakkumuse teinud Rand & Tuulberg ja Astlanda Ehitus.

Tema sõnul oli ühispakkumuse esitamise mõte see, et hajutada riske. "Võites hanke jagasime Astlandaga ülesanded 50-50 printsiibil," ütles ta.

"Ma ei näe hangetel hüvede pakkumisel mitte mingisugust mõtet ja ei näe, et mingi hüve saaks mõjutada hanke tulemust ühele või teisele poole," tõdes Täht.

Ka ehitusettevõttes Astlanda riigihangetega tegelenud Hardo Sokk selgitas Kultuurikatla hankevõiduni jõudmise asjaolusid ja märkis, et kuna konkurendid olid esitanud valeandmeid, siis ei saanud hankija riigihangete seaduse järgi muud teha, kui need firmad hankelt kõrvaldada.

Sokk märkis, et riigihankel ei olnud mitte migisugust võimalust ka teoreetiliselt hankijale mingit hüve pakkuda arvestades riigihangete seaduse läbipaistvust.

"Hankijal ei olnud seaduse järgi muud võimalust, kuid valeandmeid esitanud pakkujad hankelt kõrvaldada. Faktid olid laual ja hankijal polnud muud võimalust," selgitas ta.

Sokk rääkis, et Rand & Tuulbergi ja Astlanda Ehituse ühispakkumise hankevõiduni viinud vaidlustused koostas just tema juhitud Astlanda meeskond.

"Minu meeskonna töö, Aivar Tuulberg selles ei osalenud," kinnitas ta.

Teisipäevasel istungil kinnitas Tuulbergi purjetamiskaaslane Mati Sepp, et ta sai 2014. aastal Tuulbergilt sularahas 50 000 eurot purjetamisvõistlustel osalemise ettevalmistamiseks. Prokuratuur süüdistab aga, et Tuulberg võttis sama suure summa sularahana välja, et anda Savisaarele altkäemaksu.

Teisipäeval andis kohtus tunnistusi ka Kalevi spordiseltsi tegevjuht Aleksander Tammert, kes kinnitas, et Kalevi keskstaadioni teemalise nõupidamise Savisaare juures 2014. aastal aitas kokku leppida Tuulberg, samas ei osalenud Tuulberg üheski staadioniga seotud hankes.

Kolmapäeval asuvad Tuulbergiga seotud episoodides tunnistusi andma ehitusfirma Rand & Tuulberg juhatuse esimees Taivo Täht ning ehitusettevõttes Astlanda riigihangetega tegelenud Hardo Sokk.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi pöördus Tuulberg 2014. aasta novembris Tallinna linnavalitsuses linnapea töökabinetis toimunud kohtumise käigus Savisaare poole palvega korraldada Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushankest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse kõrvaldamine, misläbi saaks SA Tallinna Kultuurikatel tunnistada edukaks ning sõlmida hankelepingu ühispakkujatega OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, mille üheks omanikuks oli Aivar Tuulberg ise.

Süüdistuse järgi nõustus Savisaar Tuulbergi palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna ettevõtlusameti juhatajale ning SA Kultuurikatel nõukogu esimehele Kairi Vaherile, misjärel esitaski 2014. aasta 17. novembril SA Tallinna Kultuurikatel riigihangete vaidluskomisjonile Kultuurikatla juhatuse liikme Väino Sarneti käskkirjast, millega kõrvaldati ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest.

2014. aasta 16. detsembril sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja Aivar Tuulbergi seotud ettevõtete vahel hankeleping kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandus käibemaks. Vastutasuna andis Tuulberg Edgar Savisaarele vara kokku summas 80 000 eurot, esmalt 50 000 eurot ning hiljem 30 000 eurot, seisab süüdistuses.

Augustis andis kohtus ütlusi ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas, et pole juba ammu oma firmade tegevjuhtimises osalenud ning ta pole ka mõjutanud Savisaart langetama otsuseid oma firmade kasuks. Kofkin rõhutas, et pole kunagi Savisaarele ja tema tuttavatele meelehead pakkunud

Eelnevalt on kohtule tunnistusi andnud ka Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.

18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.

Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: