Helme: miinusest saime lahti, kuid rasked ajad on veel ees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Päästjate pikett Stenbocki maja ees, Martin Helme
Päästjate pikett Stenbocki maja ees, Martin Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahandusminister Martin Helme märkis Kuku raadio saates "Nädala tegija", et eelmiste eelarvetega tekitatud struktuursest miinusest on nüüd riigieelarves lahti saadud, kuid hoiatas majanduses eesseisvate raskemate aegade eest.

Järgmisel nädalal peab valitsus riigieelarve riigikogule arutamiseks andma. Helme sõnul võib rahulolevalt tõdeda, et miinusest riigieelarves saadi lahti.

"Alustasime suure miinuseaugu täiskühveldamisega mais, see jätkus septembris, Võib rahulolevalt tõdeda, et sellega oleme hakkama saanud. Oleme kulusid kokku võtnud, tulusid paremaks saanud. Ühest küljest on olnud vaja klaarida miinuseid, samas viia ellu valijatele antud lubadusi," rääkis Helme Kuku raadios.

Eelarve viidi struktuursesse miinusesse paari eelmise riigieelarvega, kui eelarve näis olevat väga heas seisus ning raha näis ülegi olevat, rääkis Helme.

"Tagantjärele saab öelda, et (Jüri) Ratase esimese valitsuse tulemisega muutus Eesti majandus kuumemaks. Ka SKP suurenemine jääb aega, kui toimus valitsuse vahetus. Ratase (esimene) valitsus asus usinamalt kulutama ehk majandust üles kütma, aga sellel on nüüd tagajärjed," rääkis Helme.

Helme sõnul on praeguste prognooside järgi oodata, et raskemad ajad majanduses seisavad ees paari aasta pärast ning seda silmas pidades on plaanid paigas – riigi suured taristuinvesteeringud, näiteks teedesse, peaksid tasakaalustama majanduse jahtumist.

"Siis kui majandus on täistuuridel, valitsus kütab juurde; siis tsükkel pöördub, valitsus kärbib ja see omakorda jahutab majandust," tõi ta näite senisest käitumisest. "Kuidas teha nii, et valitsuse käitumine oleks õigeaegne? Lükkan käima suuri infrastruktuuriinvesteeringuid, mida saab ehitama hakata aasta-kahe pärast, ja see on periood, kus on vaja hakata rohkem kulutama, et tasakaalustada majanduse jahtumist. Kui hakkame alles siis planeerima, kui majanduse kukkumine käes, siis võimendame (negatiivset) tsüklit" rääkis Helme.

"Kui majanduse jahenemine kätte jõuab, peab valitsus olema valmis majandust stimuleerima. Selleks on valitsusel paar-kolm võimalust. Esiteks suurendada investeerimiskulutusi – põhiliselt infrastruktuuri, sest seal on investeeringul nii regionaalne mõju kui mõju ka maksulaekumistele. Teiseks saab soodustada tarbimist, seda saab teha nii, et vähendame tarbimismakse," lausus Helme.

Saatejuht Meelis Atonen kiitis Helmet ja nimetas teda teiseks Jürgen Ligiks, mille peale Helme märkis, et seda poleks pidanud saatejuht tegema, sest see võib põhjustada tema valijate pahameeletormi.

Helme: avaliku sektori palgaralli jõudis vaid osani

Helme märkis, et kuigi rahandusministeeriumi viimane majandusprognoos oli veidi tagasihoidlikum kui kevadel, siis tema oleks hinnangutes veelgi ettevaatlikum. "2021.-2022. aasta suhtes oleksin ettevaatlikum, kui meie praegune prognoos näitab. Kui vaadata Hiina, USA, Ladina-Ameerika seisu, siis märgid näitavad, et neil on järgnevatel aastatel ees tõsised raskused. USA majanduses olid kõik märgid head, kuid seal on ka pilt muutunud, nüüd näitavad erinevad näitajad erinevas suunas. Me peame olema ettevaatlikud," märkis Helme.

Helme sõnul saab valitsus majanduslangust küll mõnevõrra leevendada, et aidata ettevõtjatel ja tarbijatel raske aeg üle elada, aga see tähendab riigi jaoks eelarvemiinust, sest vähenevad maksulaekumised.

Riigi laenuvõtmise kohta kinnitas Helme taas, et mingeid dogmasid EKRE-l pole.

"Aga (laenu eest tehtavad) investeeringud peavad olema mõistlikud – mitte lihtsalt kulu, vaid et raha tuleb tagasi ja toob isegi plussi. Kui me praegu pingutame, et (riigieelarve) struktuursesse tasakaalu tagasi ajada, siis sellega me valmistame ette mänguruumi olukorraks, kus on vaja eelarvega taas lõdvemalt ümber käia," märkis Helme.

Helme õigustas ka avaliku sektori kulude ülevaatamist.

"Et kulud mis pole mõistlikud, mis on seadustega lukku löödud – nii ei saa see olla. Meil on avalik sektor, mis on püksirihma ikka väga lõdvaks lasknud. Meil (EKRE-l) on uue tulijana palju lihtsam kokkuhoiu poolt üle vaadata, sest seal ei ole meie enda otsuseid taga," rääkis Helme.

Helme sõnul on avalik sektor olnud palgaralli üks vedaja, kuid see ei tähenda, et kõik avaliku sektori töötajad oleksid hea palga peal. "Detailides on see mitmekülgne. Ministeeriumites on palgatase väga hea, aga näiteks inspektsioonides ja päästjatel on palgatase ka 600 kuni 700 eurot. Sinna pole palgaralli jõudnud ja tulemus on karm. Mingites valdkondades on 20 kuni 30 protsenti ametikohtades täitmata seetõttu," rääkis Helme, kelle sõnul tuleb palgataset tõsta, et hoida inimesi ärajooksmast.

"Me ei saa külmutada avalikus sektoris palku järgmiseks neljaks aastaks, see on selge," märkis ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: