Peamiseks küsimuseks oli kohtumenetluses, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane, ütles ERR-ile kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Riigiga kohut käiv Levikom lubas otsuse edasi kaevata, kirjutab Geenius.

Levikomi juht Peep Põldsamm ütles Geeniusele, et tema hinnangul ei saa olla kohus see, kes teeb 5G lubade asjus majanduspoliitilise otsuse, millega ei pidurdataks Eesti majanduse arengut ja riigi konkrentsivõimet.

"Selleks on vaja, et turule tuleksid kiiresti päris-5G võrgud, mitte lasta panna need sagedused 4G-võrkude alla kinni ja turgu uute tulijate ees blokeerida. Eesti riigile kasuliku otsuse saab teha ikka valitsus või minister Karu, kui ta vähegi hoolib Eesti arengust, mitte kohus," ütles ta.

Ka Vilu sõnul ei saa kohus riigi eest otsustada, milline lahendus on kõige mõistlikum ja otstarbekam.

"Riigil on võimalik valida mitmete teoreetiliselt võimalike variantide vahel, mis tähendab, et tegemist on suure kaalutlusruumiga. Kohus ei saa avaliku võimu kandja eest otsustada, milline lahendus oleks kõige mõistlikum ja otstarbekam, vaid saab üksnes hinnata, kas valiku tegemisel on järgitud kaalutlusreegleid ning esitatud piisavad ja asjakohased põhjendused," märkis ta.

Vilu sõnul ei saa siiski sagedusriba kolmeks jagamisest järeldada, et riik soosib kolme suurt mobiilsidefirmat.

"Asjaolust, et konkursiga antakse välja kolm sagedusluba ning Eestis on kolm suurt sideoperaatorit (Telia, Elisa ja Tele2), ei saa automaatselt järeldada, et konkursi objektiks olevate sageduslubade arv ongi määratud peamiselt just sellest lähtudes. Sageduslubade arvu piiramine kolmega võib küll vähendada väiksemate ettevõtete võimalusi mõni luba omandada, kuid kui lubade arvu määramisel on riik tuginenud asjakohastele ja ratsionaalsetele kaalutlustele, ei ole tegemist konkurentsi põhjendamatu piiramisega," ütles Vilu.

"Arvestades nii praeguseid sagedusala kasutuse piiranguid kui ka tuleviku vajadusi, võib sagedusala jaotamist kolmeks pidada mõistlikuks kompromisslahenduseks, mis samal ajal jätab ruumi ka konkurentsile," märkis ringkonnakohus otsuses.

Kohus lähtus otsust tehes ka asjaolust, et praegune konkurss ei ole ainus sageduslubade konkurss. Kavandamisel on konkursid ka teiste 5G võrgu arendamise potentsiaaliga sagedusaladele (700 MHz ja 26 GHz). "Uued konkursid tähendavad ka seda, et kogu 5G teenuste turgu ei jagata tingimata vaid kolme suure sideoperaatori vahel," märkis Vilu.

Ringkonnakohtu otsuse asjus võib kassatsioonikaebuse esitada hiljemalt 10. jaanuaril.

ERR kirjutas septembri lõpus, et Levikom viis ringkonnakohtusse 20. septembril halduskohtu poolt tehtud otsuse, mille järgi riik ei eksinud, kui otsustas panna 5G sageduslubade konkursile vaid kolm, mitte neli või rohkem luba. Levikomi tegevdirektor Peep Põldsamm nimetas halduskohtu otsust asjakohatuks ja absurdseks.

Halduskohus märkis otsuses, et kuivõrd Levikom ei ole esitanud oma viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruandeid ja ettevõttel on aktiivne maksuvõlg, siis on tõenäoline, et ettevõte ei oleks saanud niikuinii sagedusloa enampakkumisel osaleda. Seega ei ole ka ettevõttel põhjust vaidlustada seda, et konkursile pandi vaid kolm sagedusluba.

"See on nii ebaloogiline ja asjakohatu. Tegemist ei ole kohtuvaidlusega Levikomi õiguste riive üle, tegemist on vaidlusega vaba turu tagamise osas Eesti uue põlvkonna sideteenuste turgudel. Väga üllatav on see, et ametnikud võitlevad maksumaksja rahaga vaba konkurentsi vastu," lausus Põldsamm toona.

Levikomi tegevdirektori hinnangul ei lahendata kohtuvaidlustega aga põhiprobleemi, mis on valesti koostatud konkursimäärus, millega tema sõnul surutakse alla vaba konkurents ning 5G võrgu arendamine.

"Isegi kui see jõuab riigikohtusse, ega siis riigikohus ei hakka kirjutama uut Eesti raadiosageduste plaani määrust ega kohtusotsusega uut konkursitingimuste määrust. Lahendus on ikkagi poliitiline, sest see on majanduspoliitiline otsus ja selle peaks tegema valdkonna minister või viiakse otsuse tegemiseks valitsuse lauale või riigikogu lauale," rääkis Põldsamm.

Lisaks Levikomi maksuvõlale viitas halduskohus oma otsuses, et lähtuvalt Eesti eripärast, kus 5G sagedusalas on Eestis võimalik piiranguteta kasutada vaid teatud osa, on sagedusala kolmeks jaotamine mõistlik. Täpsemalt on väljaantavas 400 MHz (3400–3800) vahemikust Eestis piiranguteta kasutuses 190 MHz, seda tulenevalt sellest et 10 MHz on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 MHz osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga kokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus.

Levikom vaidlustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 5G sagedusriba jagamise konkursi tänavu veebruaris ning konkurss peatati Tallinna ringkonnakohtu poolt aprillis. Levikom heitis riigile ette konkurentsi kahjustamist ning 5G sagedusalade broneerimist kolmele suuremale mobiilioperaatorile.

Sageduslubade väljastamine 5G võrkude rajamiseks on nõutav Euroopa Liidu õiguse järgi ning liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2020 lubama sagedusala 3400–3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid.

Konkursiamet märkis juulis avaldatud analüüsis, et 5G sageduslubade konkursil ei tuleks sagedusala jagada kolmeks ega neljaks, vaid sagedusload peaks panema oksjonile väiksemate plokkidena. Siis saaks konkursil osaleda ka uudse ja erineva ärimudeliga ettevõtjad, mitte vaid kolm suurt mobiilsideoperaatorit.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22. jaanuaril vastu määruse "Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz". Iga konkursi objekti alghind oli 1 597 000.

Määruse eelnõu nägi 5G konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmega ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz.