Poola strateegilise energeetika kõrge nõunik Piotr Naimski ütles ajalehele Financial Times, et Poolal ei ole võimalik täita EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki aastaks 2050 ehk muuta EL aastaks nn süsinikuneutraalseks. Nõuniku kinnitusel annab kivisüsi paarikümne aasta pärast endiselt pool riigi elektrist, praegu toodab Poola kivisöe abil 80 protsenti oma elektrist.

"Vastutust plaanitava EL-i eesmärgi täitmisel tuleks liikmesriikide vahel jagada, võttes samal ajal arvesse iga riigi olukorda ja võimalusi," selgitas Naimski. "Selle idee hind ulatub sadade miljardite dollariteni. Poliitikud, kes sellise protsessiga edasi liikuda tahavad, ei ela maapinnal."

Brüssel on viimasel ajal kutsunud liikmesriike üles võtma kasutusele meetmeid ambitsioonika süsinikuneutraalse majanduse eesmärgi täitmiseks ning avaldanud lootust, et kõik liikmesriigid kirjutavad eesmärgile alla detsembriks, kui Tšiilis toimub suur kliimateemaline tippkohtumine Tšiilis. Juunis toimunud ülemkogul ei kirjutanud 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse eesmärgi täitmisele alla neli liikmesriiki - Poola, Ungari, Tšehhi ja Eesti. Poola ja plaani suhtes skeptilised liikmesriigid on teatanud, et nn rohelisema energia poole liikumiseks on vaja märkimisväärset finantsabi.

Varssavi seisukoht tekitab probleeme ka peagi ametisse asuvale Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kes on teinud kliimaküsimustest oma komisjoni ühe peamise teema.

Poola Majandusinstituudi hinnangu kohaselt vajaks Poola juba EL-i 2030. aasta eesmärgi ehk 45-protsendilise emissioonikärpe täitmiseks umbes 60 miljardit dollarit.

Naimski sõnul on arengud Euroopa tasandil olulised, kuid need peavad toimuma Poola majanduse jaoks vastuvõetavatel tingimustel.

Ta lisas, et Poola võtab ühe rohkem arvesse energiajulgeolekut, mis tähendab, et lähikümnenditel on kivisütt vaja. Seda tingivad nii tarbimise kasv kui ka riigi eesmärk vähendada gaasimporti Venemaalt.

"Energiajulgeolek on kõige olulisem, kuid vastutust selle energiajulgeoleku eest kannavad ainult liikmesriikide valitsused," rõhutas Naimski. "Seetõttu on Euroopa Liidu ühine energiapoliitika tõeliselt raske ülesanne."

Varssavi kavatseb arendada nii tuuma- kui ka tuuleenergiat, kuid 2040. aastal saab Poola 40-50 protsenti elektrit endiselt kivisöe baasil, märkis Naimski.

Võimalik kliimavaidlus poleks ainus vastasseis Brüsseli ja Varssavi vahel. Aastaid on juba kestnud vastasseis Poola justiitsreformi teemal, mille tõttu on Euroopa Komisjon alustanud Poola suhtes ka EL-i lepingu 7. artiklist tulenevat menetlust õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise teemal.