"AK. Nädal" uuris rahapesuskandaalide mõju Eesti pangandusturule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millist mõju on rahapesuskandaalid avaldanud siinsele pangandusturule peale selle, et Danske panga Eesti filiaal pidi uksed sulgema.

Mitu aastat väldanud rahvusvaheline rahapesuskandaal kulmineerus sel nädalal kahe sündmusega: Swedbanki Eesti juhid kaotasid töö ja Danske pank teatas Eesti turult lahkumisest sootuks. Lisaks vahetab omanikke Luminor pank. Kuidas mõjutab see kõik Eesti panganduse mainet?

LHV grupi juhatuse liige Madis Toomsalu ütles, et tegelikult ei ole see ainult Eesti teema.

"Kui nimetada mõni pank üle maailma, siis tõenäoliselt saab sinna juurde nimetada, kui palju on ta rahapesu rikkumise eest näiteks trahvi saanud. Eesti siin on lihtsalt oma suuruse tõttu olnud markantsem näide ja kahtlemata oma mõju see avaldab," tõdes ta.

COOP Panga juhatuse esimees Margus Rink märkis, et rahapesuskandaalid on tekitanud plekke pigem Eesti pangandusturule väljastpoolt vaadatuna.

"Nüüd ka Coop Pank, kui me valimistame ette oma aktsiate avalikku emissiooni ja oleme teinud esmaseid investorkohtumisi, siis ka nendel tuleb see teema laua ääres jutuks," lausus Rink.

Hansapanga asutaja, LHV Panga nõukogu liikme Heldur Meeritsa sõnul sõltub maine sellest, kelle silmadega vaadata.

"Professionaalidega rääkides on võimalik selgitada, mis on päris probleemid ja kus neid probleeme tegelikult ei ole, kus neid ainult kujutatakse ette," sõnas ta.

Et rahapesuskandaal halvasti mõjus, käisid Swedbanki grupi kõrged juhid sel nädalal ka Eestis oma mainet meie riigi silmis silumas. Swedbank Grupi nõukogu esimees Göran Persson ütles, et panga jaoks on see tõsine olukord, sest pank on rajatud väärtustele.

"Aga kui täna nimetada Swedbanki nime, siis paljud mõtlevad automaatselt rahapesule ja see ei sobi üldse meie traditsiooniliste väärtustega. Seega me peame sellest probleemist vabanema," ütles Persson.

Danske lahkumine kasvatas LHV laenuportfelli

Rahapesuskandaali tõttu lahkuv Danske pank annab oma panuse kõigi ülejäänud pankade kasvu. Kõige suurema noosi saab LHV, kes ostis ära Danske eraisikute portfelli, mis koosneb peamiselt kinnisvaralaenudest. 11 000 kliendi ületulemine kasvatab LHV laenuportfell 40 protsenti.

"Eesti pangandusturg on kuskil viimase viie aasta jooksul tulnud nagu külmikust välja," sõnas Margus Rink. "Sellest külmikust väljumine viimase viie aasta jooksul on, ma arvan, kahel põhjusel olnud. Esiteks on Eestis tekkinud uued, kodumaisel kapitalil põhinevad väikepangad, millest võib-olla LHV ei olegi nii väike, aga meie Coop pangana kindlasti veel väike. Ja teiseks on mõju avaldanud rahapesuskandaal, mis on tinginud selle, et pangandusturul on uuesti tekkinud aktiivsus."

Madis Toomsalu sõnul võiks Eesti ühiskond tahta, et siia tuleks panku, uusi ja väljastpoolt.

"Kuigi meil konkurents toimib eraisikute turul, toimib väike- ja keskmise suurusega ettevõtete turul, siis natuke jääb vajaka just suurte projektide finantseerimisest. Kuivõrd neid panku, kes teevad oma otsuseid just suurte limiitide osas kohapeal, on peale LHV täna üks," rääkis ta.

Heldur Meerits ei olnud aga kindel, et uutest pankadest siia väga pikk järjekord oleks, arvestades Eesti turu väiksust.

Kliendid ei kipu kodupanka vahetama

Rink tunnistas, et kui pank just turult ära ei kao, nagu juhtus Danskega, on kõige raskem meelitada klienti üle just oma kodupanka vahetama. Skandaalid võivad panku räsida, kuid klient on mugav ja naljalt jalgadega ei hääleta.

"Ega klient ei sulge eelmises pangas oma kontot. Ta avab uues pangas konto, aga ta jääb erinevate pankade kliendiks, kasutab erinevaid teenuseid. Panga vahetamine, kui sa oled ikka kuskil harjunud, siis selle nimel me näeme praegu ikka väga kõvasti vaeva," sõnas COOP Panga juhatuse esimees.

Meerits märkis, et inimesed vahetavad panka enamasti siis, kui nad millegagi väga rahul ei ole oma senises pangas, aga kui see senine pank saab normaalselt oma asjadega hakkama, siis ei kiirustata ka panka vahetama.

Vaatamata turu aktiveerumisele turuosade jaotuses suuri muutusi toimunud ei ole. Swedbanki käes on endiselt umbes 40 protsenti turust, talle järgneb SEB umbes 25 protsendiga ning Luminor 15 protsendiga. LHV kasvatab end Danske laenuportfelli ülevõtmise tulemusel 10 protsendini ja COOP pank on jõudnud kahe protsendini.

Panganduse maine on saanud viimastel aastatel Eestis räsida. Kuid kas kellegi jaoks on see ka tõusuvesi?

Toomsalu oletas, et eelkõige uute tulijate jaoks. "Pangandusturg on nii strateegiline, et meie roll on siin seda kohapealset otsustamise rolli natukene kasvatada. Mul on tunne, et siin Eesti kapitalil põhinevaid panku on veel, kes on sellest rollist ka aru saanud ja proovib strateegiliselt end siin kasvatada," lausus ta.

Ringi sõnul hoiavad suured Rootsi pangad oma positsiooni. "Pigem on neil kaitsestrateegia, meie viime ellu ründestrateegiat. Kindlasti rünnaku tulemusena meie turuosa kasvab, seda on ju viimased aastad näidanud. Me oleme suhteliselt selle ümberjagamise stardikoridoris, võib-olla LHV on meist viis aastat eespool. Olen selles täiesti kindel, et me huvitavaid aegu pangandusturul veel näeme," sõnas Rink.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: