Oktoobri algusest ametis olnud Henrikkson tunnistas intervjuus Financial Timesile, et nii tema kui ka nõukogu esimees, endine Rootsi peaminister Göran Persson on kohtunud USA pädevate võimuesindajatega, kuid täpsemaid detaile ta kohtumiste kohta ei jaganud.

Swedbanki kontserni aktsia on kaotanud alates veebruaris puhkenud skandaalist kolmandiku oma väärtusest. SVT poolt avalikkuse ette toodud skandaali sisuks on asjaolu, et panga Eesti haru kaudu liikus rohkem kui 10 aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga mitteresidentide raha.

"Ma ei ütleks, et see on eksistentsiaalne probleem. See on tume pilv, mis panga kohal ripub," märkis Henriksson ja lisas, et on rääkinud ka juhtidega teistest pankadest, mis on silmitsi sarnaste rahapesujuurdlustega.

Taani suurim laenuandja Danske Bank on samuti rahapesuskandaalist räsitud ning panga Eesti harus toimunut uurivad praegu nii USA, Taani, Eesti ja Prantsusmaa võimud. Danske 200 miljardi euro suuruse rahapesuskandaali seosed Swedbankiga olid ka põhjuseks, miks Swedbank samuti probleemide küüsi sattus.

Henriksson tunnistas, et ligi 200 aastasele pangale, mis on säästupangana rajatud jätkusuutlikkusele, on väga raske näha ajalehtedes pealkirju, mis räägivad rahapesust.

"See kahjustab meid. Ning ma soovin sellest eemale saada. Ma tahan, et oleksime ajaloo puhul võimalikult avatud ja läbipaistev, ning edaspidi tulevikus soovin ma olla turuliider," selgitas ta.

Swedbank on praeguseks teinud 132 algatust, et tugevdada oma võimekust võidelda finantskuritegudega ning 70 sellist meedet peaks saama valmis ka aasta lõpuks.

Swedbanki 93 miljonit eurot maksev sisejuurdlus on plaanis saada valmis järgmise aasta alguseks ning järeldused on kavas ka avalikustada. Varem on Swedbank öelnud, et sisejuurdluse soovitusi ei avalikustata.

Financial Times kirjutas märtsis, et New Yorgi finantsteenuste osakond uurib Swedbankiga seoses seitset eraldi teemat. Osa investoreid ja analüütikuid on mures, kas pangal on piisavalt kapitali, et võimalikku suurt USA trahvi ära maksta.

Henriksson kinnitas, et pank on finantsiliselt tugev, kuid lisas, et hetkel on rahapesuteema puhul tegu siiski alles süüdistustega ning seega ei saa ka pank spekuleerida võimalike trahvide suurusega.

Pangajuht rääkis Financial Timesiga ajal, mil on selgunud, et kolmandas kvartalis langes Swedbanki netotulu rohkem kui analüütikud eeldasid ehk 13 protsenti 430 miljoni euroni. Netotulu vähenemine on tingitud kulude kasvust, mis on omakorda tingitud rahapesujuurdlustest.