Helme tegi endale selgeks võimaluse rahapesu eest raha küsida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571235480000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

USA-s visiidil viibiv rahandusminister Martin Helme lasi sealsel advokaadil endale selgeks teha, millised on Eesti võimalused Danske ja Swedbanki rahapesujuhtumi uurimiste raames raha saada. Nüüd plaanib ta rahaküsimust arutada kohtumistel sealsete ametnike ja pankadega.

Helme teatas, et arutas ühes rahvusvahelises advokaadibüroos, kuidas tagada, et Ameerika võimude poolt algatatud uurimised Eestis tegutsenud pankade rahapesu rikkumistes, mis lõpevad väga tõenäoliselt ülisuurte trahvidega, toimuks nii, et Eesti oleks protsessis kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse.

Intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" ei öelnud Helme, millises advokaadibüroos ta käis.

"Meil oli esimene kohtumine. Selline sissejuhatav kohtumine. Minu eesmärk oli kõigepealt selgeks saada, missugune see protseduur on Ühendriikides. Sellisesse protseduuri Eesti saab sisse tulla kahel moel. Üks on ametlik koostöö Ameerika Ühendriikide võimudega. Oluline on aru saada, et nende õigusmõistmine on oluliselt erinev Eestist või Euroopast," rääkis Helme.

"Kui selliste finantsasutuste rikkumistega tegeletakse, siis see tavaliselt on sellist sorti menetlus, mida meil Eestis ei olegi. See tavaliselt lõpeb kokkuleppega ja sellel kokkuleppel on mitmeid tingimusi, mis pangale seatakse. Üks neist tingimustest on tavaliselt trahv. Seda trahvi arvestatakse protsendiga kas panga käibest või varadest. Sellise valemiga minnakse, mis tähendab seda, et see trahv on väga-väga suur," lisas ta.

Kui suureks võiks trahv küündida ja mis võiks olla sellest Eesti osa, Helme öelda ei osanud.

"Sellist kindlat mudelit ei ole. Mul oli sama küsimus ja vastus oli see, et suurem osa peaks minema sellele riigile hüvitiseks, mis on kõige rohkem kahju kannatanud. Täiesti selgelt nii Eesti majandus kui Eesti maine on nendes kaasustes väga selgelt kahju kannatanud ja väga suurelt kahju kannatanud. Me kindlasti ei räägi siin pisikesest mõneprotsendilisest osast. Me räägime vähemalt poolest või rohkemast," rääkis Helme.

Möödunud aasta kevadel, kui valitsus toetas USA-st rahapesu kaasusega seoses raha küsimise edasist uurimist, märkis toonane justiitsminister, et varasemalt on sarnastes asjades trahvid ulatunud 200 miljonist kuni kolme miljardi euroni.

Helme sõnul on Eesti valmis omalt poolt USA-le pakkuma igakülgset koostööd. "Kõikidele dokumentidele ja tehingutele, mis on toimunud Eestis, saavad ligi ikkagi ainult Eesti ametivõimud. Või ka mingisuguste pangatöötajate ütluste võtmine või nende ülekuulamine on võimalik vaid Eesti ametivõimude poolt. Mida me saame omalt poolt pakkuda, on see, et see uurimine oleks kiire. Et see oleks tõhus. Et kõikvõimalik info oleks kättesaadav," ütles rahandusminister.

Helme on USA-s Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekul Washingtonis. Nüüd plaanib rahandusminister rahapesuteemat oma erinevatel kohtumistel puudutada. "Mul on plaanis kohtumised ka Ameerika rahandusministeeriumi esindajatega ja mitmete suurte pankadega. Praktiliselt kõikidel kohtumistel see teema tuleb kindlasti jutuks. Seda tuleb mitme erineva nurga alt loomulikult," rääkis Helme.

"Üks on see, mida me oleme teinud, et rahapesuriski Eestis võimalikult miinimumini viia. Ma arvan, et me saame siin terve rea asju näiteks tuua, mida me oleme siis teinud. Loomulikult tuleb jutuks ka see, mis on minevikus juhtunud ja kuidas me sellega tegeleme. Arvestades seda, et Eestis on üks kriminaaluurimine, Ameerikas on mitu uurimist, Rootsis, Taanis, Saksamaal on uurimised, see teema kindlasti on vestlustes üleval," lisas rahandusminister.

Rahapesuvastane võitlus on üks selle valitsuse prioriteete, märkis Helme. "Me võtame seda tõsiselt ja me tegeleme sellega keskendunult. See tähendab poliitilist juhtimist. See tähendab poliitilist pilgu peal hoidmist kogu protsessil ja seda protsessi ise väga konkreetselt suunates või juhtides. On selge ju, et igal ministril on laual kogu aeg kümneid erinevaid asju, mis karjuvad. Siis tulebki fokusseerida ja teha prioriteedid. Kolmest-neljast asjast, mis minu jaoks on kõige olulisemad asjad, rahapesuvastane võitlus on kindlasti üks prioriteet," ütles Helme.

Veebruari lõpus arutas eelmine valitsus, et Danske rahapesu kahjude võimaliku huvitamist tuleks edasi uurida ja arutellu kaasata justiitsministeerium, rahandusministeerium, välisministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon.

Tollane justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et tema ettepanek valitsusele oli teha USA ametiasutustega Danske rahapesu uurimises igakülgset koostööd. Kui USA uurimine peaks lõppema mõne kokkuleppe või süüdimõistva otsusega, võivad Danskelt sissenõutavad summad Reinsalu hinnangul ulatuda üle mitmesaja miljoni euro, millest USA annaks siis omakorda osa Eestile.

Selliseid olukordi on ka varem ette tulnud, kus USA ja Eesti õiguskaitseorganid teevad koostööd ja hilisemalt jagavad ka kurjategijailt ära võetud vara omavahel, rääkis Reinsalu. Näiteks nelja aasta eest nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides süüdi mõistetud Eestist pärit Vladimir Tšaštšini ja tema grupi küberkuritegude puhul kanti Eesti riigi tuludesse konfiskeeritud kriminaaltulu ja rahvusvahelise koostöö eest 19,4 miljonit eurot. 

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Maris Lauri ütles, et kuigi niisugune koostöö uurimistes ei ole halb, võiks sellega ministri asemel tegeleda pigem ametnikud.

Helme ütles, et kuivõrd rahapesuga võitlemine on nii tema kui ka valitsuse üks prioriteete, siis see tähendab ka ministri tasemel teemaga tegelemist.

Danske Eesti haru läbis aastatel 2007-2015 hinnanguliselt 200 miljardit eurot hämarat raha. Danske rahapesu uurimiseks on käivitatud menetlusi üle terve maailma.b USA võimud on osutanud, et uurivad ka Swedbanki tegevust.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: