Riik ei taha Tallinna tänavate ülevõtmisest midagi kuulda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peterburi tee on kohutavas olukorras, kuid ei linn ega riik leia vahendeid, et seda korda teha.
Peterburi tee on kohutavas olukorras, kuid ei linn ega riik leia vahendeid, et seda korda teha. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tallinna hinnangul peaksid linna läbivad suuremad transiitteed kuuluma riigiteede nimekirja ning nende remondi eest peaks vastutama riik. Senised katsed linna territooriumil asuvaid transiitteid riigile üle anda on ebaõnnestunud, sest riigi tellitud analüüs näitas, et Tallinna territooriumil pole ühtegi riigitee tunnustega tänavat.

Üks näide aastaid kestnud vaidlusest linna ja riigi vahel on Peterburi tee, mis ulatub Ülemistelt kuni linna piirini Väo ristmikul, peale linna piiri kannab tee juba Narva maantee nime ning sealtmaalt vastutab tee korrashoiu eest riik. Linn keeldub oma raha eest Peterburi tee igivana katet uuendamast, sest nende hinnangul on tegu olemuslikult riigiteega ning riik peaks teeremondi enda peale võtma või seda vähemalt märkimisväärse summaga toetama.

Probleemi toob veelgi rohkem esile järgmisel aastal algav Tallinna piiril asuva Väo ristmiku ehitus. Pikka aega murelapseks olnud ristmik ehitatakse kahetasandiliseks. Ainuüksi ristmiku ümberehitamine läheb maksma 20 miljonit eurot, kuid Peterburi teele jätkub sealt vaid ühe väikese lõigu remondiks.

Ülejäänud Tallinna territooriumile jääva Peterburi tee uue katte alla panemine on juba Tallinna kommunaalameti rida, ütles ERR-ile maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik aga ütles ERR-ile, et kuivõrd see lõik kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku ka Peterburi tee Tallinna piirides asuv lõik riigi raha eest korda teha.

Praeguse seisuga algavad tööd ristmiku ehitamiseks 2020. aasta alguses ning riigi poolt projekti muudetud pole – Peterburi tee remont jääb Tallinna hooleks.

Riik Tallinnast endale sobivaid teid ei leidnud

Tallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.

Tallinn jätkas peale seda ettepanekute esitamist, et riik finantseeriks linnu ja valdu läbivate riigimaanteede teehoidu. Näiteks linnavalitsusele esitatud aruandes Tallinna teede seisukoha parendamisest märgitakse, et linna territooriumit läbivaid riigimaanteede korrashoidu peaks riigieelarvest finantseerima 5,35 miljoni euroga aastas, sest just selline on Tallinna tänavate PMS analüüsi (2015. aasta hindade alusel) järgi nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.

Tallinn tahab ka alustada riigiga läbirääkimisi, et kuidas täpselt kirjutada seadusesse see, mil määral ja kuidas peaks riik rahastama linnu ja valdu läbivate riiklikult oluliste teede hoidu ja remonti.

Tallinn soovib selgust nelja tee osas: Vabaduse puiestee (Männikus ristmikust kuni linna piiril asuva nn Veskitammi sõlmeni ehk Laagrini), Peterburi tee (Väo ristmikust kuni Ülemisteni või vähemalt Smuuli teeni), Rannamõisa tee (Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil) ja Paldiski maantee (Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul).

MKM on aga siiani veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.

Näiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.

Tallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

"Seega, Tallinna linna territooriumil paiknevad teed on kohalikud teed. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel," lausus Tatter.

Tatter on teadlik, et Tallinn on läbi Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) tänavate üleandmise teema tõstatanud, kuid ei näe, et need arutelud kuhugi välja viiks.

"Kohalike teede lõikudel, mis viivad näiteks olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda täiendavat liikluskoormust, kuid tervikuna liikluskoosseisu ja -korralduse seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega, mis seotud ennekõike kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne," märkis Tatter.

Selliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks rikuks omavalitsuse autonoomiat, näiteks kohaliku elu ja liikluse korraldamisel, lisas ta.

Tallinn tahab raha juurde

Teede riigile üleandmine pole siiski ainuke lahendus. Näiteks on Harju maakonna arengustrateegias 2035+ esitatud ettepanek, et riiklikult tähtsaid põhimaanteid, mis asuvad linna või valla territooriumil, võiks puhastada ja korras hoida omavalitsus, kuid rekonstrueerimise peaks enda kanda võtma riik.

Samas on Tallinn ka välja pakkunud, et riik võiks lihtsalt oluliste tänavate remondiks ja hoolduseks rohkem raha anda. Riigi eelarvestrateegia näeb üle Eesti kohalike teede hoiuks ette aastas 29,3 miljonit eurot. Tallinna hinnangul on aga see summa ebapiisav ning võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga lausa ebaõiglane.

Näiteks eraldati juba 2008. aastal kohalike teede hoiuks 40 miljonit eurot, seda summat kärbiti veerandi võrra masu ajal ning selliseks ongi see jäänud. Tallinn soovib, et summa tõstetaks taas masueelsele tasemele.

Tatter märkis, et kohalike teede hoiu rahaga riigi toetused ei piirdu. Näiteks makstakse juhtumipõhist toetust transiitliiklusega ning ettevõtlusega seotud teede toetuseks. Viimasel kahel aastal on riik Tallinnale maksnud 905 000 eurot.

Samuti on riik toetanud Tallinna territooriumil asuvate oluliste objektide ehitamist, näiteks Reidi tee, Haabersti ristmik ja trammitee pikendamine lennuväljani. Kokku on taolisi projekte, küll Euroopa Liidu rahadest, toetatud umbes 100 miljoni euroga.

Milliseid suuremaid tee-ehitusi Tallinnas kavatseb riik lähiaastatel toetada, selgub Tatteri sõnul peale seda, kui avatakse Euroopa Liidu 2021+ rahastamisperioodi transpordi infrastruktuuri investeeringute meede.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: