Ettevõtte ERC Konsultatsiooni OÜ eelmisel aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt võib 54 protsendil magistraal-põhitänavatest lugeda teekatte tasasuse näitajat heaks või väga heaks. Veidi üle 37 protsendil magistraal-põhitänavatest on tasasus rahuldav ja 9 protsendil halb või väga halb.

Tallinna magistraal-põhitänavate seisukorda on süstemaatiliselt mõõdetud alates 2002. aastast ja edaspidi alates 2005. aastast paaritutel aastatel. Nende andmete kohaselt on teekatte tasasust iseloomustav IRI-arv aastatega vähenenud ehk teekatte seisukord paranenud, kuna mida väiksem on IRI arv, seda tasasem tee. Kui 2002. aastal oli keskmine IRI arv 3,8 mm/m, siis 2019. aastal oli see 2,8 mm/m, kusjuures hea näitaja on 2,5 mm/m, halvas seisukorras tee, aga see, mille IRI-arv ületab 5 mm/m.

Analüüsitud põhitänavatest olid eelmisel aastal teekatte tasasuse osas kõige kehvemas seisukorras neli tänavat. Laikmaa tänava keskmine teekatte tasasus (IRI-arv) oli 6,97 mm/m, Tulika tänaval 6,85, Petrooleumi tänaval 6,72 ja Pronksi tänaval 5,0 mm/m.

Heas seisukorras (keskmine IRI arv alla 2,5 mm/m) olid Järvevana tee (1,43), Õismäe tee (1,58), Laagna tee (2,04), Pirita tee (2,06), Viljandi maantee (2,17), Vabaduse puiestee (2,29), Tartu maantee (2,30), Männiku tee (2,38), Paldiski maantee (2,40), Rannamõisa tee (2,44).

IRI-arvu määramisel mõõdetakse teekatte pikiprofiili ebatasasusi ning selle arvutusvalem võtab arvesse iga üksiku ebatasasuse ulatuse ja selle lainepikkuse. IRI-arv on väga tugevalt seotud teekasutaja poolt tunnetatud sõidumugavusega ning sellel on rahvusvaheliste uuringute põhjal otsene seos teekasutajate kuludega, liiklusohutusega ja teekatte seisukorra muutumisega, rõhutatakse uuringus.

Pikiroobaste osas olukord veelgi parem

Nagu teekatte tasasust mõõdeti ka teekatte roopa sügavust vastavalt töö lähteülesandele 37 Tallinna linna magistraal-põhitänaval, kokku 405,9 kilomeetril. Mõõtmistulemuste kohaselt võib 57 protsendil teedest lugeda roopa sügavuse osas teekatet heas või väga heas seisukorras olevateks. Umbes kolmandikul magistraal-põhitänavatest on teekate roopa sügavuse osas rahuldavas seisukorras ning 9 protsendil halvas või väga halvas seisukorras.

Tallinna magistraaltänavate keskmine teekatte roopa sügavus on viimastel aastatel jäänud püsima 12,0-16,0 mm vahele, kusjuures hea ja keskmise seisukorra piir on 15 mm. Eelmisel aastal mõõdetud keskmine väärtus oli 14,5 mm/m, kuid aastate võrdluses näitab keskmine väärtus kerget kasvutendentsi ehk halvenemist.

Analüüsitud tänavatest ei ületanud ühegi tänava roopa sügavus kehva seisukorra piiri (25 mm), kuid lähemal ajal võib selle piiri ületada neli tänavat: Rahu tee, mille keskmine teekatte roopa sügavus on 23,9 mm, Mustamäe tee (23,1), Viljandi maantee (22,3), Tulika tänav (20,6).

ERC Konsultatsiooni OÜ mõõtis ka teekonstruktsiooni kandevõimet, millest selgus, et teede üldine elastsusmoodul vastab nõuetele või on selgelt üle selle 88 protsendi mõõtmistulemustest. Teekonstruktsiooni kihtide osas on siiski täheldatav tendents, et mida sügavamale konstruktsioonis minna, seda suuremaks probleemid kasvavad, tõdetakse uuringu kokkuvõttes.

Uuringus analüüsiti ka seda, milliseid teelõike oleks majanduslikult kõige mõtekam remontida. Analüüsiks kasutati tarkvara HDM-4, mis arvestab teekatete lagunemise kõrval ka remonditööde mõju, teekasutajate kulusid ning efekti ühiskonnale ja keskkonnale. "Majanduslik tulu teedeehitusse tehtud investeeringutelt leitakse remonditööde kulude võrdlemisel niinimetatud baasvariandiga, mis reeglina sisaldab ainult hädavajalikke korrashoiu töid nagu aukude lappimine, pragude täitmine, pindamine sõidetavuse tagamiseks," öeldakse analüüsi selgituses. Analüüs võttis arvesse ka teede koormust nnig seda, mis tüüpi sõidukid teed valdavalt kasutavad.

Remontimiseks tasuvamad lõigud on kesklinna lähistel

Potentsiaalsete remondiobjektide nimekirja võetud 24 tee ja tänava analüüsimisel sai kõrgeima prioriteetsuse Endla tänav, mille kahekilomeetrise lõigu hooldusremondi hinnaks määras analüüs 436 000 eurot. Sellele järgnes Paldiski maantee 600-meetrine lõik remondihinnaga 107 000 eurot ning Pärnu maantee 800-meetrine lõik hinnaga 95 000 eurot.

Kõige kallimateks, kuid majanduslikult mitte nii tasuvateks objektideks hindas analüüs Peterburi tee 2,7-kilomeetrist lõiku, mille rekonstrueerimise maksumus oleks 7,56 miljonit eurot. Mustamäe tee 2,6-kilomeetrise lõigu taastusremont maksaks 2,64 miljonit ja Tulika tänava 660-meetrise lõigu rekonstrueerimine 1,39 miljonit eurot.

Uuringus toodud definitsioonide kohaselt on teede remondi eesmärk on kõrvaldada tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärjed. Remondi tulemus on teede esialgse tehnilise seisundi taastamine. Tee klass remondi tulemusena ei muutu. Remondi eelduseks on piisav kandevõime. Teede rekonstrueerimise eesmärk tee kandekonstruktsiooni taastamine või ümberehitamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine. Tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus ehitusseadustikus nimetatud nõuetele. Siia alla kuuluvad suvihoole, talihoole, rajatiste hoole ja muud hooldetööd, mille eesmärgiks on luua tee kasutajale aastaringselt mugavad ja ohutud liiklustingimused.

Linna tänava- ja teedevõrk koosneb sõltuvalt liikluse iseloomust selle üksikutel osadel magistraalteedest ja juurdepääsuteedest. Magistraalteed peavad tagama liiklejatele kiire, sujuva ja ohutu elu- ja töökoha ühenduse piirkonnakeskuste ja linnakeskuse vahel, juurdepääsuteed peavad tagama vahetu ühenduse valdustega ja kõrgema liigi tänavatega.