"Uskudes küll esitatud argumente, ei pea ma seda otsust siiski õigeks," ütles Helme reede ennelõunal ERR-ile.

Eelnevalt esitatud päringule vastates tsiteeris Helme aga Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Raudsalu sõnu: "See koostöö toimub puhtalt reklaamivahenduse valdkonnas. Me ei kontrolli, loo, ega vahenda nendesse kanalitesse mingit sisu. Me ei analüüsi ega kiida heaks neis kanalites edastatavat sisu."

Helme sõnul levisid Venemaa telekanalid Eesti territooriumil juba enne Postimees Grupiga koostöö algust ja nende levi jätkuks ka edaspidi sõltumatult sellest, kas tehakse koostööd või mitte.

"Samuti on need kanalid saanud oma ringhäälinguload Eesti tehnilise järelevalve ametilt, mis tähendab, et meie vabariigi ametnikud on pidanud seal näidatavat sisu edastamiskõlbulikuks. Lisaks reklaamitulu, mille nende kanalite vahendamisest saame, investeerime me eestikeelse sisu tootmisesse meie oma telekanalites," ütles Helme oma esialgses vastuses.

Telekanalite tegevuslube jagab Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Selle side- ja meediateenuste talituse nõunik Peeter Sookruus ütles ERR-ile, et Helme väide, nagu peaks Eesti ametnikud Vene taustaga telekanalite sisu edastamiskõlbulikuks, on väär, eksitav ja kahetsusväärne.

"Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) pole andnud televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ühelegi Venemaalt pärit sisuga teleprogrammile ja TTJA ametnikel pole tulnud anda hinnangut nende kanalite "sisu edastamiskõlbulikkusele".

Silmas peetud Vene päritolu sisuga telekanalid (PBK, RenTV, NTV Mir jt), mis levivad muu hulgas Eesti, levivad paljudes riikides mõne Euroopa Liidu liikmesriigi tegevusloa alusel, sageli on neil kas Ühendkuningriigi, Rootsi või mõne teise liikmesriigi luba või registreering, selgitas Sookruus.

Kuna neile kanalitele laieneb Euroopa Liidus kehtiv piiriüleste meediateenuste korraldamise üldpõhimõte – teisest liikmesriigist pärit telekanali vastuvõtu ja taasedastamise vabadus – ei vaja mõne teise EL-i liikmesriigi tegevusloaga telekanalid oma leviks Eestis lube.

Ka uuriva toimetuse juht Roonemaa on endiselt kriitiline

"Olen jätkuvalt samal [kriitilisel] seisukohal nagu augustis, kui see teema Postimehes esimest korda üles tõusis. Olen väljendanud sama seisukohta ka juhatusele," ütles Postimehe uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa ERR-ile reedel.

Roonemaa rääkis augusti algul ERR-ile, et ei mõista otsust võtta üle Venemaa telekanalite, sealhulgas PBK reklaamimüük Eestis. Postimehes Venemaa mõjutustegevusest ja propagandast mitmeid põhjalikke käsitlusi kirjutanud Roonemaa ütles toona, et tema jaoks oli see uudis ehmatav.

"Olgugi, et tegemist on ärilise otsusega, mis toimetust sisuliselt ei puuduta, muudaks see edaspidi meie vastava teemakajastuse rünnatavaks. Venemaa mõjutustegevus, sealhulgas vaenuliku propaganda levitamine telekanalites, on Eesti jaoks äärmiselt tõsine oht ja Postimees Grupp ei tohiks seda omalt poolt soodustada," ütles Roonemaa augustis.

Veidi pärast seda teatas tollane Postimees Grupi juht Andres Kull, et ettevõtte juhatus aktsepteerib toimetuse seisukohta, et Venemaa telekanali PBK reklaamimüügi leping piirab toimetuse ajakirjandusvabadust ning loobub selle telekanali reklaami müügist. 13. septembril teatas Postimees Grupp, et Kull lahkub juhatuse esimehe kohalt omal soovil.

BMA: need pole Vene, vaid venekeelsed kanalid

PBK-d, aga ka NTV Baltic Estoniat, REN-TV Baltic Estoniat ja DOM Kino levitab Eestis praegu BMA Estonia OÜ. BMA Estonia kuulub Baltic Media Alliance kontserni, esindades Eestis 25 telekanalit, venekeelset nädalalehte MK-Estonia jm. 

BMA esindaja Juris Briedis saatis ERR-ile täpsustuse, et BMA levitab venekeelseid telekanaleid, mitte Vene telekanaleid. "PBK-l, NTV Mir Balticul ja Ren-TV Balticul on EL-i riiklikud ringhäälingu load. Ja neil on oma programmid ja toimetusvastutus. Ainult DOM Kino omab Venemaa litsentsi, aga nagu te teate, ei ole selles kanalis üldse poliitilist sisu."

Postimees Grupp sai suure kahjumi

Postimehe, Kanal 2 ja mitmete teiste meediaväljannete omanikfirma, ettevõtja Margus Linnamäele (Isamaa) kuuluv Postimees Grupp teenis tänavu aprillis lõppenud majandusaasta aruande kohaselt 53 miljoni euro suuruse käibe juures 8,9 miljonit eurot kahjumit.

Postimees Grupi juhi kohusetäitja Andrus Raudsalu sõnul on ajakirjandus kui äri tänasel hektel koht, kus suurt kasumit loota pole, ning Postimehe eesmärk on liikuda kahjumi vähendamise suunas, et vähemalt nulli jõuda.

"Me oleme küll vaikselt sinnapoole teel, et oma kahjumit vähendada ja ühel hetkel jõuda ka nulli, aga ka omaniku ootus ei ole see, et ta hakkaks nüüd Postimehest ülisuuri kasumeid välja võtma," lisas Raudsalu.