Brexiti Partei juht Nigel Farage ütles neljapäeval, et erakond peab Johnsoni survestamiseks neile kohtadele kandideerima. Ta lükkas tagasi konservatiivide väite, et see võib Brexiti-leeri lõhestada ja aidata hoopis EL-i jäämist pooldavaid erakondi.

Alles esmaspäeval oli Farage teatanud, et tema partei ei konkureeri neile 317 saadikukohale, mille võitsid eelmistel valimistel konservatiivid, ja keskendub neile kohtadele, mis on praegu opositsioonilise Tööpartei käes, kuna Johnson lubas, et Brexiti-tähtaega enam edasi ei lükata. Kolmapäeval teatas ta, et rohkem järeleandmisi pole tal kavas lähenevatel valimistel Konservatiivsele Parteile teha.

Meelemuutusest anti teada viimasel kandidaatide registreerimise päeval.

"Seni oleme me oma kampaanias saanud Borisilt lubaduse suunda muuta, aga nüüd tuleb meil ta vastutusele võtta, et saada korralik Brexit, ja see on minu töö," sõnas Farage.

Suurbritannis on 12. detsembril erakorralised valimised, sest Johnson tahab kindlustada endale parlamendienamust, mis võimaldaks riigi enne järgmist Brexiti-tähtaega 31. jaanuari EL-ist välja viia.

Võistlus käib parlamendi alamkoja 650 kohale.

Johnson saavutas EL-iga lahkumisleppe, kuid ei ole suutnud veenda vajalikul hulgal seadusandjaid seda toetama. 

Ajaleht Daily Telegraph teatas neljapäeval, et Johnson lükkas tagasi konservatiivide viimase hetke strateegilise pakkumise esitada 40 võtmekohale vaid sümboolne vastaskandiaat, kui Brexiti Partei kõigis ülejäänud ringkondades kõrvale jääb.

Praegu on konservatiividel parlamendis 298 kohta ja leiboristidel 243. Analüütikute sõnul tuleb konservatiividel enamuse saavutamiseks üle lüüa leiboristide kohad põhjas ja idas.

Arvestades Ühendkuningriigi valimissüsteemi, kus parlamendikoha saab ringkonnas esimesele kohale jõudnud kandidaat, on Johnsoni konservatiividel Jeremy Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav, mis tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt.

Üks asjaolu, mis võib anda valimistel ootamatuid tulemusi, on just nimelt võimalus, et mõnes ringkonnas hakkavad Konservatiivne Partei ja Brexiti partei teineteiselt hääli ära võtma. Teine küsimus on see, kui suure toetuse koguvad Brexiti-vastased liberaaldemokraadid ajal, kui leiboristid on Brexiti teemal tõsiselt lõhestunud.

Ennetähtaegsed parlamendivalimised Ühendkuningriigis toimuvad 12. detsembril.