Vahetult enne Johnsoni võimuletulekut oli konservatiivide toetus kõigest 20 protsenti. See oli juunis kui Tööpartei ja Brexiti partei nautisid konservatiividest suuremat toetust - küsitluste järgi vastavalt 23 protsenti ja 22 protsenti. Isegi liberaalid ei jäänud 18 protsendiga kaugele maha, vahendas "Välisilm".

Viimased küsitlused kinnitavad aga Johnsoni head poliitilist vaistu - ta on konservatiivide toetuse tõstnud 38 protsendini. Põhirivaal Tööpartei jääb maha 26-protsendilise toetusega. Johnsoni ultimatiivne stiil on Brexiti Partei muutnud sisuliselt relvituks ja nende toetus on kümme protsenti. Liberaalid püsivad 20 protsendi all ehk edumaa on turvaline.

Suurem osa neist, kes hääletasid referendumil lahkumise poolt, toetab jõuliselt Brexitit edendanud Johnsonit. Erinevalt Jeremy Corbyni juhitud leiboristidest on Konservatiivid suutnud oma toetust säilitada ka valimiste lõikes. 73 protsenti hääletaks uuesti konservatiivide poolt, samas kui leiboristide valijate seas on pettunuid rohkem - vaid veidi üle poole 2017. aastal Tööparteid toetanud valijatest annaksid ka teistkordselt hääle Corbynile.

Briti kahe suurema partei toetus on murenenud. Kui 2017. aasta valmistel said konservatiivid ja Tööpartei kahepeale 82 protsenti häältest, siis praegused küsitlused näitavad, et kahe partei vahel jaguneks 58 protsendi valijate toetus. Need, kes on pettunud Jeremy Corbyni ambivalentses Brexiti poliitikas, toetavad nüüd pigem liberaale.

Boris Johnson peab aga pingutama selle nimel, et hoida konservatiivide valijaid libisemast veel käredama Brexiti Partei liimile, sest kuigi konservatiivide edu paistab mäekõrgune, usuvad mõned vaatlejad, et taktikaline hääletamine ja parteide koostöö võib takistada konservatiividel parlamendis absoluutse enamuse saavutamist.

Valitsevatele konservatiividele tõotavad edu ka majanduse oodatust paremad näitajad. Majanduskasv on küll tagasihoidlik, aga prognoositud suurt langust pole siiani nähtud. Tööpuudus on viimase poole sajandi kõige madalam, inflatsioon on kontrolli all ja keskmine palk tõuseb pea nelja protsendi võrra.

Ehk kuigi Boris Johnson on pidanud oma sõnu sööma, on seis tema jaoks soodne.

Parteid on lootusrikkad

Konservatiivide liidriks tõustes lubas ta riigi Euroopa Liidust välja viia 31. oktoobril, öeldes, et tähtaja edasilükkamise asemel lebaks ta surnult kraavis.

Näpuga näitamise mäng on poliitikas tavaline, kuid Briti sisepoliitiline arutelu uue peaministri Boris Johnsoni juhtimisel muutus räuskavaks, mudaloopivaks ja poliitikule mitte sobivaks. Tormise vastuseisu rahustajaks ei olnud mitte britid ise, vaid nii palju kirutud Brüssel. Möödunud neljapäeval kiitsid liikmesriikide suursaadikud heaks Brexiti ajapikenduse - kolm kuud ning klausliga, et kui britid suudavad Brexiti leppe heaks kiita varem ja lahkuda, siis tehku seda.

Opositsiooniline Tööpartei, mis ei tahtnud leppeta lahkumist 31. oktoobril, sai oma tagatise ja valmistub nüüd erakorralisteks valimisteks.

"Ütlesime "ei" leppele, sest Boris Johnson, Nigel Farage ja kõik teised ähvardasid leppeta lahkumisega. Reaalsuses tähendanuks see riigi kätte mängimist Donald Trumpile USA-ga sõlmitava vabakaubandusleppe kaudu, koos nende suutlikkusega kaitsta investorit ja sooviga osta ära meie avalikud teenused," rääkis Tööpartei liider Jeremy Corbyn.

Corbyn mängib mõttega korraldada uus referendum, seda juhul, kui valimised võitnud Tööpartei saaks Brüsseliga läbi rääkida tolliliitu jäämise ja vabakaubandusleppe sõlmimise.

Tööparteid ja konservatiive soovitab vältida ka Šotimaa peaminister Nicola Sturgeon, kes õhutab taas tagant iseseisvust.

"Boris Johnsoni valitud teel ootab tulevik, kus Boris Johnsoni püksid on Donald Trump alla tõmmanud. Ärge eksige! Kui nõustume oma riigile sellise tulevikuga, siis on meie riiklik tervishoid, töötajate õigused, keskkonnastandardid ohus. See ei ole Šotimaa, mida tahame. On olemas palju parem alternatiiv. See ei ole Tööpartei valitsus, mis ei suuda isegi otsustada, kuidas suhtuda Brexitisse," kommenteeris Sturgeon.

Suures mängus tahab olla ka leppeta Brexiti eestkõneleja Nigel Farage, kes otsustas neil valimistel mitte kandideerida, vaid toetada partei 600 kandidaati üle riigi valimiskampaania üritustel.

"Kui peaminister Boris Johnson pühendub sellele uuele leppele, siis see ei tähenda Brexitit. See ongi probleem. Luban teile, et kui Boris sihiks päris Brexitit, siis me ei peaks temaga valimistel võitlema," sõnas Farage.

Liberaaldemokraadid, kes veel kuus aastat tagasi olid koalitsioonivalitsuses, loodavad võita nende hääli, kes tahavad Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu.

"Meil on endiselt võimalus valida tee, millega saame jääda Euroopa Liitu. Meil oleks sellega kaasnev õitseng ja julgeolek ning ühtlasi kaitseksime meie liberaalseid väärtuseid, jagatud usku õigusriiki, üksteise hoolimisse ning kaasavat, õiglast ja avatud ühiskonda," rääkis Liberaaldemokraatide liider Jo Swinson.

Sõnasõdu rahustanud spiiker lahkus lubatud ajal

Poliitikute üha tulisemaks muutunud sõnasõda pidi alamkojas korduvalt rahustama spiiker John Bercow. Oma sõnaseadmisoskuse ja teravmeelsete vastustega kerkis ta justkui mõistuse majakaks. 56-aastane Bercow pidas erinevalt peaministrist sõna ja lahkus ametist 31. oktoobril, kui oleks pidanud toimuma Brexit.

Intervjuus Spiegelile nimetas ta oma tööd kunstiks ja ütles, et spiiker on parlamendi suursaadik ehk esindaja, kelle ülesanne on anda hääl vähemustele, kuid tagada, et enamus saab põhimõtteliselt oma tahtmise. Viimasel istungil oli palju tänusõnu.

"Alamkoja spiiker ei tähenda enam koja tegevuse kontrollimist või viisi, kuidas me debateerime ja suhtleme. See tähendab nüüd parlamendi õiguste maksmapanekut ja parlamentaarse demokraatia esiletõstmist," ütles Šoti Rahvuspartei liige Pete Wishart.

"Muutsite ühe alamkoja baari valitsuse ja alamkoja töötajate ja liikmete laste hoiuks. See on midagi, mille pärast võime uhked olla," sõnas Tööpartei liige Harriet Harman.

"Meil on olnud õnne, et teiesugune sõnaseadja on olnud selles toolis, et kõik saaksid aru keelest ja parlamendi keerulisest ja tähendusrikkast tööst. Need sõnad nagu nurisema, kerjamine, avardama, kritiseerima ning üks mu lemmikutest - müha - on teie juhtimise ajal muutunud populaarseiks ning usun, et on tavalises kasutuses pubides ja klubides kogu Inglismaal," rääkis Konservatiivse Partei fraktsiooni esimees Jacob Rees-Mogg.