Valitsus loodab paisuvaid kulusid katta suuremast majanduskasvust ({{commentsTotal}})

{{1492703220000 | amCalendar}}

Kolmapäeval kokku lepitud riigi eelarvestrateegias on eri valdkondade kulude pool järgmisel aastal 10,6 miljardit eurot ning tulusid on kümme miljardit eurot.

Üheks olulisemaks lisakuluks on tervishoiu valdkond, mis sai täiendavalt 37 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel saab juurde veelgi rohkem.

Katteallikana loodab rahandusministeerium paranevale majanduskasvule, mis peaks järgmisel aastal tooma eelarvesse varem hinnatuga võrreldes 20 lisamiljonit.

Samuti nähakse tuluallikana riigifirmade erastamist ning riigile kuuluvatest ettevõtetest võetakse varem plaanitust ligi 11 miljonit eurot rohkem dividende.

Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel said heakskiidu eri valdkondade lisataotlused, mille kogumaksumus on järgmisel aastal 55 miljonit eurot.

Kulutuste katteallikatena nimetas rahandusminister Sven Sester (IRL) uusi tarbimismakse ja riigieelarve paranenud prognoosi, mis peaks järgneva nelja aasta jooksul andma riigieelarvesse 250 miljonit lisaraha. Samuti riigi äriühingutest saadavaid dividende.

Riik võtab dividende välja

Riigi eelarvestrateegiaga paika pandud uutest maksudest peaks järgmisel aastal eelarvesse tulema avansilisest dividendide tulumaksust 20-30 miljonit eurot ja suhkrut sisaldavate jookide maks peaks andma umbes 16 miljonit eurot.

Valitsus kiitiski neljapäeval heaks plaani võtta sel aastal riigifirmadest dividendidena välja 136 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on see summa selgelt suurem, kuid üle-eelmise aastaga võrreldes väiksem.

Kõige enam ehk 48 miljonit eurot võtab riik Tallinna Sadamast. Veidi vähem, 47 miljonit maksab dividendidena Eesti Energia. Eleringist tuleb 20 miljonit eurot. Riigi suurimate dividendimaksjate esiviisikusse mahuvad veel Lennuliiklusteeninduse AS ja Eesti Loto vastavalt kaheksa ja seitsme miljoniga.

Pankade kasum maksu alla

Ühe uue maksuna kehtestab valitsus krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu. Sisuliselt tähendab see kasumi maksustamist. Esialgu kavandas rahandusministeerium karmimat pangamaksu, kuid tuli lõpuks pankadele vastu. Pangaliidu ja Swedbanki juht Robert Kitt kinnitas, et on kompromissiga rahul.

Kui praegu peab ettevõte tulumaksu maksma vaid kasumi väljavõtmisel, siis uue korra järgi hakkavad pangad maksma kasumilt tulumaksu regulaarselt.

"Igal aastal maksavad nad oma kasumi pealt niiöelda avansiliselt ära maksu ja siis, kui nad ükskord päriselt dividendi maksavad ja sealt ka tulumaksu maksavad, siis seda tasaarveldatakse järgmistel aastatel," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

Selle eesmärk on Rossi sõnul rahavoogude stabilsemaks muutmine.

"Põhiline eesmärk ongi muuta seda omavahelist koosmõju dividendipoliitikal ja eelarvelistes vajadustes sujuvamaks, et see poleks nii palju seotud erinevate ja omavahel mitteseotud asjaoludega," ütles Ross.

Eesti Pank kardab, et uus süsteem kasvatab ebastabiilsust, sealhulgas vähendab pankade motivatsiooni omakapitali kasvatada.

"Praegune maksusüsteem soosib omakapitali kasvatamist, uus süsteem seda enam ei soosi. Nendele riskidele peame me kindlasti otsa vaatama. Üldisemalt on aga küsimus ka selles, et kui ühte sektorit hakkame teistmoodi maksustama, siis paljudel sektoritel võib tekkida küsimus, millal ka meile see uus süsteem peaks tulema. See tekitab ebakindlust ja vähendab tulevikus investeeringuid ja seega võib majanduskeskonnale halvasti mõjuda," selgitas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Kaasiku sõnul on praeguseks avaldatud info baasilt raske hinnata, kas riigieelarve tulude ja kulude osas on kõik korras. Samas toonitas ta, et valitsuse arvukad maksumuudatused tekitavad ettevõtetes segadust.

"Olles ka paljude ettevõtjatega rääkinud, tuleb tunnistada, et neil on juba kerge küsimärk õhus, milline sektor järgmisena peaks pihta saama, kuna praegune valitsus on väga palju uusi makse kehtestanud ja sellega päris palju ebakindlust ettevõtjate seas tekitanud," tunnistas Kaasik.

Swedbanki juht Robert Kitt nimetab uut süsteemi pankade maksustamise muude variantidega võrreldes mõistlikuks kompromissiks.

"Eesti pangad on keskmiselt väga hästi kapitaliseeritud, peaaegu Euroopa ühed paremad ja kindlasti maksustamine vähendab kapitaliseeritust, kuid selline lähenemine tõenäoliselt on võimalikest riskidest kõige väiksem," ütles Robert Kitt.

Sõerd: 186 miljonit on puudu

Endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd (RE) ütles, et rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi on järgmise aasta eelarve nominaalses miinuses 400 miljoni euroga. Uute maksudega õnnestub Sõerdi sõnul miinust vähendada umbes 214 miljoni võrra, kuid sellest hoolimata tuleb kuidagi puudujääki katta.

Küsimusele, kas riigil on plaanis tulude poolelt ja riigi võlakirju emiteerida, andis rahandusminister Sester vastuolulise vastuse.

"Riigil ei ole plaanis oma võlakirju emiteerida. Loomulikult riik oma igapäevastes finantsvahendite planeerimises võtab arvesse seda, millised on tema reservid ja millised on tema vajadused täiendavate laenude võtmisel. Kõik need erinevad laenud ja võlakirjad ja reservid on finantsvahendid oma eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti riigil ei ole eesmärk võlakirju emiteerida, aga see kindlasti saab olema vaid vahend mingi eesmärgi saavutamiseks," ütles Sester.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.