Valitsus loodab paisuvaid kulusid katta suuremast majanduskasvust ({{commentsTotal}})

{{1492703220000 | amCalendar}}

Kolmapäeval kokku lepitud riigi eelarvestrateegias on eri valdkondade kulude pool järgmisel aastal 10,6 miljardit eurot ning tulusid on kümme miljardit eurot.

Üheks olulisemaks lisakuluks on tervishoiu valdkond, mis sai täiendavalt 37 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel saab juurde veelgi rohkem.

Katteallikana loodab rahandusministeerium paranevale majanduskasvule, mis peaks järgmisel aastal tooma eelarvesse varem hinnatuga võrreldes 20 lisamiljonit.

Samuti nähakse tuluallikana riigifirmade erastamist ning riigile kuuluvatest ettevõtetest võetakse varem plaanitust ligi 11 miljonit eurot rohkem dividende.

Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel said heakskiidu eri valdkondade lisataotlused, mille kogumaksumus on järgmisel aastal 55 miljonit eurot.

Kulutuste katteallikatena nimetas rahandusminister Sven Sester (IRL) uusi tarbimismakse ja riigieelarve paranenud prognoosi, mis peaks järgneva nelja aasta jooksul andma riigieelarvesse 250 miljonit lisaraha. Samuti riigi äriühingutest saadavaid dividende.

Riik võtab dividende välja

Riigi eelarvestrateegiaga paika pandud uutest maksudest peaks järgmisel aastal eelarvesse tulema avansilisest dividendide tulumaksust 20-30 miljonit eurot ja suhkrut sisaldavate jookide maks peaks andma umbes 16 miljonit eurot.

Valitsus kiitiski neljapäeval heaks plaani võtta sel aastal riigifirmadest dividendidena välja 136 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on see summa selgelt suurem, kuid üle-eelmise aastaga võrreldes väiksem.

Kõige enam ehk 48 miljonit eurot võtab riik Tallinna Sadamast. Veidi vähem, 47 miljonit maksab dividendidena Eesti Energia. Eleringist tuleb 20 miljonit eurot. Riigi suurimate dividendimaksjate esiviisikusse mahuvad veel Lennuliiklusteeninduse AS ja Eesti Loto vastavalt kaheksa ja seitsme miljoniga.

Pankade kasum maksu alla

Ühe uue maksuna kehtestab valitsus krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu. Sisuliselt tähendab see kasumi maksustamist. Esialgu kavandas rahandusministeerium karmimat pangamaksu, kuid tuli lõpuks pankadele vastu. Pangaliidu ja Swedbanki juht Robert Kitt kinnitas, et on kompromissiga rahul.

Kui praegu peab ettevõte tulumaksu maksma vaid kasumi väljavõtmisel, siis uue korra järgi hakkavad pangad maksma kasumilt tulumaksu regulaarselt.

"Igal aastal maksavad nad oma kasumi pealt niiöelda avansiliselt ära maksu ja siis, kui nad ükskord päriselt dividendi maksavad ja sealt ka tulumaksu maksavad, siis seda tasaarveldatakse järgmistel aastatel," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

Selle eesmärk on Rossi sõnul rahavoogude stabilsemaks muutmine.

"Põhiline eesmärk ongi muuta seda omavahelist koosmõju dividendipoliitikal ja eelarvelistes vajadustes sujuvamaks, et see poleks nii palju seotud erinevate ja omavahel mitteseotud asjaoludega," ütles Ross.

Eesti Pank kardab, et uus süsteem kasvatab ebastabiilsust, sealhulgas vähendab pankade motivatsiooni omakapitali kasvatada.

"Praegune maksusüsteem soosib omakapitali kasvatamist, uus süsteem seda enam ei soosi. Nendele riskidele peame me kindlasti otsa vaatama. Üldisemalt on aga küsimus ka selles, et kui ühte sektorit hakkame teistmoodi maksustama, siis paljudel sektoritel võib tekkida küsimus, millal ka meile see uus süsteem peaks tulema. See tekitab ebakindlust ja vähendab tulevikus investeeringuid ja seega võib majanduskeskonnale halvasti mõjuda," selgitas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Kaasiku sõnul on praeguseks avaldatud info baasilt raske hinnata, kas riigieelarve tulude ja kulude osas on kõik korras. Samas toonitas ta, et valitsuse arvukad maksumuudatused tekitavad ettevõtetes segadust.

"Olles ka paljude ettevõtjatega rääkinud, tuleb tunnistada, et neil on juba kerge küsimärk õhus, milline sektor järgmisena peaks pihta saama, kuna praegune valitsus on väga palju uusi makse kehtestanud ja sellega päris palju ebakindlust ettevõtjate seas tekitanud," tunnistas Kaasik.

Swedbanki juht Robert Kitt nimetab uut süsteemi pankade maksustamise muude variantidega võrreldes mõistlikuks kompromissiks.

"Eesti pangad on keskmiselt väga hästi kapitaliseeritud, peaaegu Euroopa ühed paremad ja kindlasti maksustamine vähendab kapitaliseeritust, kuid selline lähenemine tõenäoliselt on võimalikest riskidest kõige väiksem," ütles Robert Kitt.

Sõerd: 186 miljonit on puudu

Endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd (RE) ütles, et rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi on järgmise aasta eelarve nominaalses miinuses 400 miljoni euroga. Uute maksudega õnnestub Sõerdi sõnul miinust vähendada umbes 214 miljoni võrra, kuid sellest hoolimata tuleb kuidagi puudujääki katta.

Küsimusele, kas riigil on plaanis tulude poolelt ja riigi võlakirju emiteerida, andis rahandusminister Sester vastuolulise vastuse.

"Riigil ei ole plaanis oma võlakirju emiteerida. Loomulikult riik oma igapäevastes finantsvahendite planeerimises võtab arvesse seda, millised on tema reservid ja millised on tema vajadused täiendavate laenude võtmisel. Kõik need erinevad laenud ja võlakirjad ja reservid on finantsvahendid oma eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti riigil ei ole eesmärk võlakirju emiteerida, aga see kindlasti saab olema vaid vahend mingi eesmärgi saavutamiseks," ütles Sester.

Toimetaja: Merilin Pärli



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema