Samost ja Sildam arutasid, kuidas valitsus Järvikust vabaneda saaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsusel tuleb süüdistuste alla sattunud maaeluminister Mart Järviku (EKRE) küsimus uuel nädalal lahendada, kuid tema tagandamine on keeruline EKRE juhtide jõuliste sõnavõttude tõttu, leidsid ERR-i poliitikasaate "Samost ja Sildam" osalised.

"Selge, et järgmisel nädalal tuleb sel valitsusel ühte- või teistpidi lahendada maaeluministri küsimus. Ja mulle küll tundub, et Isamaa ilmselgelt loodab, et Järvik astub tagasi ja mulle tundub, et üha rohkem ootab seda ka Keskerakond. Ja samal ajal EKRE juhid Mart ja Martin Helme kinnitavad, et nemad Järvikut tagasi ei kutsu ja ei taha korrata mõne nädala tagust, kui väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo ametist lahti sai," kommenteeris Toomas Sildam.

"Taktikaliselt oleks Helmetel tark Mart Järvikust loobuda juhitud viisil, teha seda nii, et võimalusel enda, erakonna ja ka Järviku nägu säästa. Aga see on emotsionaalselt keeruline ja nad on end tugevalt kinni panustanud nädala algul tehtud avaldusega," lisas Anvar Samost. "Probleem võib olla selles, et Mart Helme võtab endalt ise ära väärika taandumise võimalusi, mida üks tark poliitik sellises olukorras ei peaks tegema. Kõik on ju praegu selle ootel, et peaminister Jüri Ratas tuleks esmaspäeva õhtul Ameerika Ühendriikidest tagasi, vestleb osapooltega ja siis jõutakse mingisuguste lahendusteni. Kui aga sel ajal Mart, Martin ja Monika Helme teevad väga jõulisi avaldusi, siis jääb kompromissiks vähe võimalusi. Kuigi ma arvan, et kõikide osapoolte soov on samas kosseisus jätkata," lisas Samost.

Mõlemad ajakirjanikud tunnistasid, et praeguse koalitsiooni jätkamine on kõigi selle osaliste huvides.

"Üks koalitsiooni osapool kindlasti ei saaks mõnes muus koalitsioonis ellu viia oma põhilubadust, pensoni teise samba vabatahtlikuks tegemist. Sellist teist koalitsiooni ei ole," tõdes Samost, lisades, et selliseid lubadusi ole ka teistel koalitsiooni osapooltel. "Ei olegi ammu näinud ühtegud valitsust, mis nii tugevalt objektiivsetel põhjustel koos püsiks," märkis Samost.

Samas lohutas ta EKRE-t, et olukord, kus uuel valitsusparteil tuleb ametiaja alguses mitmed ministrid välja vahetada, on olnus ka varem. Viimati näiteks 2016. aasta sügisel valitsusse jõudnud Keskerakonnal.

"Mart Järviku puhul see saamatuse, plähmerdamise, 1990ndate vibe'i, kolhoosimentaliteedi määr on ikkagi ka EKRE valijate suure jaoks tänaseks väljakannatamatuks muutunud," leidis ta Järviku taandmisvajadust põhjendades.

Samosti sõnul võib sellistel erakondadel olla keeruline leida sobivaid ministreid ning veelgi keerulisemaks võib osutuda ministri nõunike leidmine. "See on veelgi enam koht, kus inimestel on kahetsusväärsed motiivid, miks ametisse tulla," märkis ta.

Samosti hinnangul sarnaneb maaeluminister Järviku ja tema nõuniku Urmas Arumäe juhtum paljuski mõni nädal varem ametist lahkuma sunnitud väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo nõuniku Viive Aasma olukorraga.

"Võib tekkida küsimus, kas Urmas Arumäe algusest peale, nõustaja positsiooni välja rääkides ja seda sisustades sellises juriidilises vormis nagu ta seal oli, ei mõelnudki pigem oma ettevõtte, advokaadibüroo ja klientide peale kui erakonna ja valitsuse huvide peale. Selline mulje seal paratamatult jääb sest miks muidu oleks see nii ebatavalisel viisil vormistatud (ta ei olnud koosseisuline nõunik, vaid leping oli tehtud tema advokaadibürooga). Kui vaadata kasvõi hästi lühikest ajalist perspektiivi, siis meenub kohe väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo nõunik Viive Aasma, kes tuli sellele kohale - mul jäi küll selline mulje, ainult selleks, et ajada oma isiklikku asja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vastu. Väga sarnane paralleel - nii Viive Aasma kui Urmas Arumäe on tänaseks valitsuse teenistusest lahkunud," räkis Samost.

Sildam: erikomisjon uurima õigusemõistmise sõltumatust

Sildam tõi esile siseminister Mart Helme sõnad, kes nägi Arumäe tegevuse suhtes algatatud uurimises poliitilist tellimust. "Kui Mart Helme rääkides Urmas Arumäest ütleb, et meil on algatatud poliitliselt motiveeritud kriminaalasi, siis mina ütlen, et kui meil on siseminister, kes ütleb, et meil on poliitiliselt motiveeritud kriminaalasjad, siis ta ütleb, et meil on kuriteod õigusemõistmise vastu. Ja mina tahaks küll praegu näha, kuidas riigikogu moodustaks kiiresti erikomisjoni - me vajame kiiresti selgust, kas tõepoolest keegi suudab algatada poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlust, ning kas ja miks prokuratuur sellega nõustub. Ja võttes üle retoorika, mida ma olen kuulnud - siin on võimalus süvariigi mädapaise lahti lõigata," leidis Sildam

Samost tõdes, et tema ei usu, et riigikogu erikomisjon selliseid tulemusi ennaks, vähemalt mitte kiiresti.

"Aga kas sa kujutad, kui Taani, Soome, Hollandi siseminister ütleks, et meil on poliitiliselt mõjutatud prokuratuur? Ma tahaks olla kindel, kas meil on õigusriik või ei ole," korda Sildam.

Samost märkis selle peale, et Eesti poliitikas on sõna devalveerunud ning juhtis tähelepanu, et sama juttu rääkis kunagi ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

"Aga see ongi vahe, et Savisaar oli opositsiooniliider, Mart Helme aga siseminister. Siseministri sõnal on hoopis teine tähendus," rõhutas Sildam.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: