Järvik märkis ERR-ile saadetud avalduses, et ta on nõus, et peale selle, et asjad peavad olema ausad, peavad nad ka näima ausad.

"Alates eilsest ei ole Arumäe minu nõunik. Aga olen kindel, et ta suudab veenda nii prokuratuuri kui ka avalikkust, et ta on oma tööd teinud seaduslikult ja korrektselt," teatas Järvik.

"PRIA kui maaeluministeeriumi allasutus küsis minult volitust kahe kriminaalasja puhul, et nad saaksid esindada riiki vaidluses firmade vastu, kellelt nõutakse tagasi toetusraha. Esimese ühekordse volituse kohtuasja lahendamiseks kirjutasin alla pärast seda, kui meie õigusosakonna jurist kinnitas, et tegemist on volitusega, millel ei ole tagasiulatuvat mõju. Teise volituse puhul kinnitati mulle, et see on jätkuva kohtuprotsessi tarbeks olev volitus, mil on ka tagasiulatuv mõju;" selgitas Järvik, ning lisas, et ühtlasi tõusetus küsimus, kas tõesti peab minister iga kohtuasja ajamiseks PRIA-le eraldi volituse andma.

"Selguse saamiseks volituste vajalikkuses ning kohtute vastavate nõuete seaduslikkuses ja põhjendatuses saatsime justiitsministeeriumile kirja küsimusega, kas PRIA üldse vajab ministri volitust või omab ta seadusjärgset esindusõigust avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamiseks. Oktoobri alguses tuli vastuseks justiitsminister Raivo Aegi allkirjastatud kiri, mis kinnitab, et PRIA võib riiki kohtus esindada ilma ministri volituseta. Teisisõnu, ka seda üht volitust poleks mul tegelikult vaja olnud alla kirjutada," teatas Järvik.

Järviku sõnul järeldub justiitsministri vastusest otseselt, et kohtud on tegelenud seadusevastase bürokraatiaga, nõudnud volitusi selliseks asjaajamiseks, milleks seaduse kohaselt ministri volitust vaja ei ole ning sellega on tekitatud täiendavat ja põhjendamatut halduskoormust mitmete ametiasutustele.

"Ajakirjanduses levitatud väide, nagu oleks volituse allkirjastamata jätmine tähendanud PRIA sisuliselt kaotust kohtuvaidluses, ei vasta tõele. Tulenevalt justiitsministri vastusest ei olnud kohtul üldse seaduslikku alust ega õigust volikirja nõuda. Kohtul ja PRIA-l ei olnud mingit takistust menetluse jätkamiseks ja asja lahendamiseks," märkis Järvik.

"Juhul kui justiitsminister oleks asunud seisukohale, et volitusi on siiski vaja, oleksin ma kahtlemata jätkanud kõigi volituste väljaandmist. Tänu pöördumisele justiitsministri poole oleme toonud vajaliku selguse kõigi kohtute ja riigiasutuste jaoks, mille tulemusena on lõpetatud seadusvastane bürokraatia ning vähenenud kohtuasjadega seotud halduskoormus. Kavatsen ka edaspidi kõiki minu lauale jõudvaid pabereid läbi vaadata samasuguse kriitilise pilguga," teatas Järvik.

"Kinnitan, et minu majavälise õigusnõunikuna töötanud Urmas Arumäe ei andnud mulle soovitusi volituse allkirjastamiseks või mitteallkirjastamiseks, vaid soovitas ära oodata justiitsministri vastus," kirjutas Järvik avalduses.

Oma jutu tõestuseks saatis Järvik toimetusele ka Raivo Aegi vastuse tema päringule seoses PRIA seadusjärgse esindusõigusega. Avaldame selle täismahus:

"Austatud härra Järvik

Pöördusite Justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet omab seadusjärgset esindusõigust avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamiseks või võib seda teha üksnes ministri antud volituse alusel.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 441 lõike 1 kohaselt on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 37 lõike 2 kohaselt juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused.

VVS § 441 lg 1 on üldnorm, millest tuleks juhinduda eriregulatsiooni puudumisel. Näiteks on eriregulatsioon sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 220, eriti lg 4). KrMS § 381 lg 2 teine lause sätestab, et avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Tegemist on erinormiga VVS § 441 lg 1 suhtes ning see võimaldab kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude esitada (ning seega osaleda menetluses ka kannatanuna) haldusorganil, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Ka seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et sätte eesmärgiks oli anda haldusorganile valida, kas esitada nõue kohe kriminaalmenetluse käigus või teha seda eraldi menetluses (Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 80 SE seletuskiri, lk 181).

Oleks eesmärgipäratu nõuda asutuselt ministri volitust avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamiseks, kui taolist volitust ei ole ette nähtud rahalise kohustuse kindlaksmääramisel haldusmenetluses või sellele järgnevas kaebemenetluses halduskohtus (vt VVS § 442 lg 1 p 1).

Lugupidamisega

Raivo Aeg"

---

3. mail Mart Järviku mittekoosseisuliseks õigusnõustajaks saanud Urmas Arumäe teatas reedel, et lõpetab ministrile õigusabiteenuse osutamise. Arumäe osas uurib prokuratuur ministri nõustamist PRIA tegevuse osas ja süüdistatavate kaitsmist kriminaalasjas, kus PRIA on kannatanu.

Septembri alguses soovis PRIA ministrilt allkirjaga volitust, mis oleks võimaldanud tal seista riigi huvide eest ehk esitada.kriminaalsjas kahjunõue. Järvik allkirja ei andnud, ehkki varem oli ta sarnasele volitusele allkirja andnud.