Küsimusele, kas on Prantsusmaa presidendi Emmanule Macroni sõnades, et NATO on praegu ajusurmas ja mille eest ta ka kriitikat pälvis, ka terake tõtt, vastas Sakkov tõdemusega, et kriitika on täiesti asjakohane. "See intervjuu, mille president Macron Economistile andis, oli väga põnev analüüs. Enamusega võib seal nõustuda, aga siis ta tegelikult mõnes mõttes rikkus kogu selle meepoti, mis on päris suur ja põhjalik, siis ära selle ühe metafooriga, kuidagi ei toetunud ka sellele ülejäänud arutelule. Ta räägib seal seda, et [USA presidendi Donald] Trumpi jaoks on muutunud NATO selliseks kauplemisobjektiks, vorst vorsti vastu, eks ole; et USA ja Türgi on teinud nii nagu ise on soovinud Süürias liitlastega konsulteerimata... Täiesti legitiimsed asjad, mida me teame, aga sellest siis järeldada seda, on minu meelest väga suur samm edasi."

"Mõtleme, et on juu lähiajaloos, 2003 enne Iraagi sõda võib-olla olid need lahknevused vähemalt sama suured kui mitte suuremad. NATO elas selle üle. Seda on olnud läbi aegade kogu aeg, et räägitakse NATO lõpust. Lihtsalt tavaliselt ei ole see ühe olulise liitlasriigi president, kes nii räägib," lisas ta.

Sakkov märkis, et on tehtud ka arvutusi, mis saab siis, kui USA astub NATO-st välja. "Suurbritannia üks nimekas mõttekoda IISS (International Institute for Strategic Studies) tegi eelmisel aastal sellise põhjaliku uurimuse, kus ta vaatas muuhulgas ka seda, kui palju läheks Euroopale maksma see, kui Euroopa riigi peaksid Euroopat ühe suure modernse sõjaväega riigi - kõik me saame aru, et jutt käib Venemaast - vastu kaitsma ilma Ameerika Ühendriikideta. Jutt on ainult konventsionaalsest sõjast, tuumasõjani ei lähe. Ja puudujääk oli 350 miljardit eurot. See kõik, mida Macron räägib, et Euroopa peaks olema iseseisvam ja tugevam, jääb kõik raha taha ja muidu on see kõik tühi jutt."

""Euroopa armee" on selline täiesti tühi sõnakõlks. Selle taga ei ole mitte midagi. Mitte keegi ei ole suutnud seda sisustada, et mida see peaks tähendama. Kas see on, et riikide sõjaväed pannakse kokku, kaovad ära, võetakse Euroopa Komisjoni poolt tööle? See on lihtsalt loosung. Mulle tundub, et seda loosungit kasutavad inimesed, kes kaitseasjandusest tuhkagi ei tea, aga kes tahavad näidata, kui tublid eurooplased nad on. See on pigem selline lõhestav kontseptsioon," lisas ta veel.

"Kui Euroopa Liidus panustaksid kõik kaks protsenti SKP-st [riigikaitsele], tooks see Euroopa kaitse-eelarvetesse aastas juurde 100 miljardit eurot ja tegelikult suur osa probleeme saaks lahendatud sellega," märkis Sakkov lõpetuseks.