Viimasel ajal on maailmas vastukaja leidnud ja kommentaare toonud Macroni ütlus NATO kohta, kus ta oli pahane USA Türgi käitumise peale ja ütles, et NATO on ajusurmas. Mis teie sellest kommentaarist arvate?

Mul oli võimalus esmaspäeva õhtul president Macroniga õhtust süüa ja seal oli loomulikult võimalus ka arutleda, et mis on tema murede põhjus. Objektiivselt võttes on see hetkel seotud Türgiga.

Ja tegelikult me kõik siin peaksime natukene mööda vaatama kõikvõimalikest niiöelda moodsa aja poliitika sõnavõttudest ja mõistma seda, et transatlantiline side on oma olemuses muutumas niikuinii, sest kui väga kaua aega oli suurim globaalne oht Venemaa, siis praegu on globaalne oht Hiina, aga meie regionaalne oht on jätkuvalt Venemaa.

On täiesti selge, et säilitades transatlantilise koostöö ja sideme, siis me kuulume ühte liberaaldemokraatlikku väärtusruumi, peame aga rohkem tegema selleks, et ohtaja oma regionaalseid muresid siin ise. Aga globaalsed mured ei lähe ka meist mööda ja peame panustama nende lahendamisse.

Missugune see Euroopa tee peaks olema?

Täpselt see, peame võtma ise suurema vastutuse siin Euroopas, me peame ise rohkem kaitsele panustama. Eile õhtul oli õhtusöök senati presidendiga. väga kitsas ringis, võiks öelda isegi, et intiimne arutelu, arvestades kui vähe oli seal rahvast juures ja kui vähe punast vaipa. See oli selline tore mõttevahetus just sellisel teema, et kuidas me saaksime Euroopas kulutada niimoodi, et ka need riigid kelle omaenda ümbruses on kõik liitlased ja sõbrad, et kuidas saavutada see, et nendes piirkondades, mis on Euroopas väiksema majandusega nagu Balti riiigid, et saaksime tagada vajaliku kaitse meie väärtusruumile, et NATO vihmavari poleks hõredam, kui kusagil mujal, sest ohud meie piiri taga ei ole kuhugile kadunud. Meile vahest tundub, et  meie muresid ei mõisteta väga hästi, kuid mõistetakse just väga hästi.

Eestlaste jaoks on ikkagi ehmatav kuulda, et NATO on ajusurmas. Me kardame neid sõnu kuulda?

Ma püüdsin just selgitada, mida president Macron mulle ütles selle kohta, miks ta niisugust väljendit kasutas.

Siin intervjuusid andes on selle kohta palju küsitud ja mul on rõõm olnud vastata, et mis puudutab taktikalist taset ja NATO tegevust Balti riikides, siis kui me vaatame meie Ämari missiooni, kui me vaatame Tapal toimuvat, kui vaatame, kuidas NATO arendab välja võimakust oma väeüksusi Kirde-Euroopas juhtida ja arendada staapide näol, siis meil ei ole põhjust midagi sellist kindlasti väita.

Aga kui mõnele riigijuhile jääb mulje, et strateegiline diskussioon jätab soovida, siis kahtlemata on tal ka võimalus seda väljendada.