Allpool avaldab ERR-i uudisteportaal meie Brüsseli-korrespondendi Epp Ehandi kolmapäeval tehtud usutluse Reinsaluga.

Kas Eesti valitsusel on mingeid kahtlusi NATO kollektiivkaitse toimimises nii, et peaks plaanile B mõtlema?

Meil ei ole kahtlusi NATO kollektiivkaitse toimimises, Eesti on valmis pühendunult ja tingimusteta täitma oma lojaalset liitlaskohustust, kui seda vajavad meie liitlased oma territooriumi kaitseks. Samamoodi me eeldame ja meil ei ole põhjust põrmugi kahelda teiste partnerite sarnases lojaalsuses.

Teie koalitsioonipartner siseminister Mart Helme Iltalehtile antud intervjuus ometi sellise mulje jättis. Ta täna on öelnud, et teda mõisteti valesti, me täpselt ei tea, mis sõnadega ta täpselt soome ajakirjanikuga rääkis. Kuidas te arvate, et selliste kahtluste õhkuviskamine Eesti julgeolekule mõjub?

Ma arvan, et praegu on õhk paks üle kogu Euroopa erinevatest aruteludest ja muredest selle üle. Ma pean tunnistama, et Eestis on paljud ajakirjanikud küsinud ja välisriigi ajakirjanikud on küsinud kommentaari Prantsusmaa presidendi seisukoha üle, Ameerika administratsiooni ja Türgi partneri seisukohti - neid teemasid on. Pigem on õhk paks erinevast poleemikast. Aga kindlasti ma ütlen seda, et siseminister on oma selgitused andnud, need selgitused kattuvad valitsuse poliitilise liiniga. Valitsuse poliitiline liin selles küsimuses on tingimusteta ja mulle tundub, et see veelahe ei jookse siin ka kuidagi opositsiooni ja koalitsiooni pidi. Niisugustes strateegilistes riigikaitse küsimustes on Eestis konsensus ja see on meile väga tugev relv.

Üks asi on see, kui ajakirjanikud või mõttekodalased arutavad, et NATO-s on teatud probleeme. Teine asi on, kui NATO riigi minister ütleb, et me teeme plaani B. Kuidas teie arvates ikkagi mõjub selliste kahtluste õhkuviskamine Eesti julgeolekule? 

Kui valitsusel oleks mingid alternatiivid ja valitsus seda kommunikeeriks sellisel moel, et ta kaalub mingeid teisi alternatiive, siis see kindlasti tekitaks küsimärke partnerites - võidakse pärida. Aga kui on mingeid mõtteid ja siseminister jääb oma sõnade piiridesse, kas seal oli sõna valesti või oli mõte valesti või olid mõlemad valesti, siis on väga hea, et selgitus on antud. Kui selgitus on antud, peaminister on öelnud, mina olen öelnud, siis polegi küsimust.

Teie jaoks on see teema lõppenud ja teil EKRE-le ega Mart Helmele etteheiteid ei ole, ma saan aru?

Küll neid etteheiteid ikka tekib, ma ei anna elukindlustusveksleid tulevikuks ette, mina ei ole NATO.

Selles asjas ma pean silmas.

Mis puudutab nüüd seda juhtumit, siis ma arvan, et see juhtum on oma raami ümber saanud. Kui me sellest ehitame tohutut sisepoliitilist tohuvabohu no eks ta siis kandub ka üle piiride ikka uuesti ja uuesti.