"Eesti julgeolek on kindlustatud transatlantilise sideme kaudu NATO-s ning kõik see, mida teeme oma piirkonna liitlaste ja partneritega, nagu Läti, Leedu, on kantud eesmärgist tugevdada NATO-t ning lääneriikide ühtsust. See tagab kogu Põhja-Atlandi ruumi väärtuste ning julgeoleku püsimise," kirjutas Ratas teisipäeval Facebooki postituses vastuseks Helme intervjuule.

Ratase sõnul on Eesti plaan A, B ja C iseseisva kaitsevõime arendamine ja kuulumine NATO-sse.

"NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased," märkis peaminister.

Ratase sõnul on see loomulik, et liikmeriikidel on erinevaid seisukohti, kuid NATO teeb koos palju rohkem, "kui alliansi konteksti seatud erimeelsused".

"NATO on viimastel aastatel teinud märkimisväärse sammu edasi kollektiivkaitse tugevdamisel ja kaitsekulude tõstmisel. Alates 2014. aastast teostavad liitlased õhuturvet Ämarist ning 2017. aastast on Eestis kohal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Oleme tänulik kõigile oma liitlastele nende panuse eest. Eesti julgeolek on täna üheselt kindel," kirjutas Ratas.

Siseminister Mart Helme väitis intervjuus Soome ajalehele Iltalehti, et Eesti valitsus on ette valmistamas plaani B-d juhuks, kui NATO kollektiivkaitse ei peaks mingil põhjusel toimima. Helme väitel tehakse seda koos Läti ja Leeduga.