Reservkolonelleitnant Leo Kunnas on endine kaitseväelane ja kaitsekontseptsionalist. EKRE ridades riigikokku valitus Kunnas selgitas, mis on plaan B tema arvates.

"Kui rääkida plaanist B, siis peaks selge olema, mis plaan A on. See on liitlaste ja meie praegune plaan Baltikumis ja Kirde-Euroopas. Mis rajaneb mitte jõudude sõjalisel tasakaalul Venemaaga, vaid puhtalt poliitilisel heidutusel. Ehk siis NATO oma olemasolu, suuruse, tuumaheidutuse koguhulgaga iseenesest suudaks Venemaad heidutada," selgitas riigikaitsekomisjoni liige Kunnas.

Ta näitas virna USA mõttekodade uuringuid, mille autorid väidavad, et rahu tagatiseks on tegelikult vägede vastastikune tasakaal. See on plaan B.

"Plaan B tegelikult peakski olema nii liitlastel, aga eriti kolmel Balti riigil ja meil, et me saavutaks tegeliku jõudude tasakaalu Venemaa Lääne sõjaväeringkonna vägedega," märkis Kunnas.

Kunnas loetles peast Venemaa kolm armeed ja ühe armeekorpuse Mandri-Venemaa ja Kaliningradi suunal. Ning tsiteeris Jamestowni fondi ettepanekut, et USA peaks Kirde-Euroopas taastama oma armeestaabi.

"See sama raport hindab väga adekvaatselt, et Balti riigid suudavad sõjaaja kaitsejõudusid suurendada ja võimelüngad likvideerida demograafiliselt ja organisatoorselt. Aga neil ei ole lihtsalt raha. Majandus ei kanna seda välja. Siin pakutakse sama lahendus, mille ma ise pakkusin - küsime siis suurematelt liitlastelt abi," lausus ta.

Kunnase plaan B pole tagavaraplaan puhuks, kui NATO ei toimi, vaid järgmine samm koostöös NATO-ga. Lisaks liitlastele peavad oma jõude ja võimekusi suurendama Balti riigid.

Erukindral Ants Laaneots on endine kaitseväe juhataja ning üks kaitseväe loojaid. Tema ütleb, et ei saanud minister Mart Helmelt mingit plaani B. Kuid Helme väljaütlemine tuletas meelde, et sõjaline tasakaal on paigast ära.

"Võib-olla temal oli isegi selles õigus, et me tõepoolest peame esmast enesekaitsevõimet tõstma. Sest meie "parketikindralid" ja ka noorpoliitikud 2013. aastal tegelikult sõjakoosseisud, mis olid minu ajal pandud 42 000 peale, vähendasid 25 000-ni. Sellega ka vastu ei saa mitte mingil juhul," ütles reformierakondlasest riigikaitsekomisjoni liige Laaneots.

Laaneots sõnas, et NATO-l on praegu kaitseplaanid meie piirkonna jaoks. Kuid neid ei kiirustatud tegema.

"Neid ei tahetud teha isegi 1990. aastatel. Esimest korda käisin 1992 Brüsselis peakorteris rääkimas, et me kavatseme saada NATO liikmeks. Et tahame Euroopa Liidu liikmeks saada. Lihtsalt meid kuulati - poisid las räägivad. Ehkki tunti kaasa ja kõik muu. Selleks, et NATO teeks kaitseplaane Eestile, Lätile ja Leedule, andis [tõuke] Venemaa kallaletung Gruusiale," meenutas ta.

Sõjaväelased lähtuvad plaanidest rääkides sõjateadusest. Millised on ressursid, millised on jõud, milline topograafia. Tundub, et nii Kunnas kui ka Laaneots peavad vajalikuks ressursside ja jõudude suurendamist. Topograafia on meil keeruline.

Riigikogus on lisaks Kunnasele ja Laaneotsale veel mõned sõjaväelased. Kuid tervelt 21 saadikut on kaitseliitlased, kaks toetajaliikmed. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis kaitseliitlaselt, sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsalt, mida tema arvab plaan B jutust.

"NATO sees saab rääkida küll erinevatest plaanidest. Võib-olla et Ida-Euroopa riigid teevad omavahel koostööd, soovivad siia rohkem NATO vägesid. Baltikum teeb, Põhjamaad arutavad omavahel. Aga sellist alternatiivi sellele strateegiale, kollektiivkaitse ei ole," rõhutas ta.

NATO lahingugrupi sõdurid harjutavad koos Kaitseliiduga. Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi ütles hiljuti "Aktuaalsele kaamerale", et kriisi korral on ilmselt Kaitseliit see, kes liitlasi piiril vastu võtab.

"Mina käin kaitseliitlasena, suvel olin koos ameeriklaste, inglaste ja prantslastega õppustel. Ma ei kujuta ette, millise tundega need mehed siin Eestis on. Või millise tundega vaadatakse Eestit, kui see koostöövorm kahtluse alla seatakse," märkis Läänemets.

Plaanid on head, kuid kähmluses on tarvis jõudu ja julgust. NATO on sõdades Iraagis, Afganistanis ja Süürias näidanud, et mitte kõik liikmed ei taha end kõrvetada. Mõnel pole jõudu, teistel poliitilist valmisolekut. Plaane tuleb teha nendega, kellel seda on. Lõpetab Kunnas.

"Seni kuni USA-l ja Suurbritannial ja mõnel olulisel liitlasel veel - meie jaoks näiteks Poolal - on seda poliitilist tahet. Seda, ma usun, et neil on, ja ka seda sõjalist jõudu, siis igal juhul see heidutus toimib," arvas ta.