Soome ajakirjanikega kohtumisel räägitu salvestusest saab igaüks kuulata, kas Helme rääkis plaan B-st või mitte. Helme vastab küsimustele vaheldumisi soome ja inglise keeles.

Kohtumine Soome ajakirjanikega algab Helme sissejuhatusega, kus ta selgitab EKRE põhimõtteid ja positsiooni Eesti poliitikas. 12:30 saavad ajakirjanikud hakata esitama küsimusi.

Esialgu räägitakse inglise keele pealetungist Eesti ülikoolides ja mida peaks tegema eestikeelse kõrghariduse säilitamiseks.

19:25 tahab Iltalehti ajakirjanik teada Eesti ja Venemaa suhete kohta. Ajakirjaniku sõnul kardavad soomlased Venemaad ja ta soovib teada, kui suureks julgeolekuohuks peab Helme Venemaad ja ka Eestis elavat venekeelset vähemust ning kas NATO suudab Eesti iseseisvust kaitsta.

Helme vastab (soome keeles, vahepeal inglise keeles): "See on keeruline küsimus. Eesti jaoks on Venemaa alati oht. See sõltub, milline on seal valitsus. Üks on see, et kui seal on diktatuur, kõva režiim, siis on sealt sõjaline oht. Kui seal on demokraatia ja Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kehtestatakse viisavabadus, siis Eesti ujutatakse üle (overflooded) venelastega, ja see on ka eestlaste jaoks oht. Venemaaga on alati sellised keerulised asjaolud.

Mis puutub NATO-sse, siis ma ei taha öelda, et Macron rääkis sada protsenti tõtt, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme. Ja kui me oleme oma julgeoleku toetanud NATO-le, siis vaatame me väga täpselt, mis juhtuma hakkab. Londonis toimub NATO tippkohtumine ja me eile (esmaspäeval – toim.) valmistusime tippkohtumiseks, ja me vaatame, mis seal juhtuma hakkab. Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga. Ehk mida Eesti teeb siis – ja mitte ainult Eesti, ka teised Baltimaad – kui Macron on ka päriselt rääkinud tõtt. Ma arvan, et see ei ole tõsi, ma arvan, et Macron liialdas. Kuid mis teeb meile muret, on see, mis toimub Lähis-Idas – sõprus Venemaa ja Türgi vahel. Me ei tea, mida ameeriklased kavatsevad teha, sest mitu meie ministrit on külastanud hiljuti USA-d ja kõik seal räägivad Hiinast. Väga vähesed inimesed räägivad endiselt Venemaast. Hiina, Hiina, Hiina. Kaug-Ida, Kaug-Ida, Kaug-Ida. Aga me oleme mures Venemaa pärast. Seetõttu peame me tööd tegema ja eilsel valitsuse koosolekul ma väljendasin, et me peame veel rohkem vaeva nägema oma diplomaatias, et teada saada, mis on niinimetatud suurte poiste seisukoht – mitte ainult USA, vaid ka brittide – mis saab pärast Brexitit, milline on Ühendkuningriigi suhted peale seda, kui nad lahkuvad Euroopa Liidust. Eriti, mis on nende seisukoht Venemaa, milline on nende poliitika Baltimaade suhtes. See on väga tähtis meie jaoks. Ja samuti, mis juhtub Saksamaal – Merkeli ajastu on läbi, see on selge – mis saab järgmiseks. Kui palju see muudab Saksamaa välispoliitikat, keegi ei tea. Mis saab olema Prantsusmaa poliitika – kas nad vaatavad üha rohkem Vahemeremaade poole, kas nad otsivad lähedasemaid suhteid Venemaaga. See kõik on täna ebaselge. See on külma sõja järgse perioodi lõpp, ja mis juhtub järgmiseks, ei tea täpselt keegi. Ja seetõttu on meil vaja plaan B-d. See ei tähenda, et me arvame, et toimub Venemaa sissetung või midagi taolist. Me peame lihtsalt mõtlema uute julgeolekumustrite peale tulevikus. Kui juhtub see, midagi teist, midagi kolmandat – mida me teeme uues julgeolekuolukorras. Me peame välja töötama alternatiivsed stsenaariumid."

Ajakirjanik: Kas Soome on selles varuplaanis?

Helme: Soome on seal alati. Sest kui see puudutab Eestit, puudutab see ka Soomet. Ma arvan, et Soome pole huvitatud sellest, et Soome lahe lõunakaldal pole enam iseseisvat Eestit, vaid jälle Vene impeerium. Ma ei usu, et see nii juhtub – ajalugu ei korda end kunagi. Kuid on selge, et Euroopa Liit kaotab oma haaret. Me ei saa loota Euoopa Liidu kui mingi julgeolekugarantii peale. Macronil võivad olla suured unelmad Euroopast kui jõukeskusest (power centre). Euroopa ei ole jõukeskus, ja tulevikus on seda aina vähem. Vaadakem tegelikkusele otsa – see on täpselt nii.

Ajakirjanik: Ehk te ei või kindla peale loota ei NATO ega Euroopa Liidu peale?

Helme: Ma arvan, et me võime loota mitme NATO liikmesriigi peale, kuid NATO kui selline on miski, mille puhul me ei saa kindla peale defineerida, mis saab olema selle tulevik. Võib-olla saab kõik olema OK. NATO-l on ka varem kriisisituatsioone olnud, ja selline on ka praegu. Kuidas NATO praegusest kriisisituatsioonis üle saab, keegi ei tea. Seetõttu me peame väga kõvasti töötama, et meil oleks individuaalsed partnerlused teatud riikidega (certain countries).

27:40 järgnevad küsimused ja vastused hübriidsõja ohtudest, EKRE poliitikast seksuaalvähemuste ja immigrantide suhtes, Euroopa ja isiklikest väärtustest, inimõigustest, konservatiivsest maailmavaatest, demokraatia olevikust ja tulevikust Euroopas.