"Oleme praegu analüüsi olukorras ja väga kiireid samme ei kavanda. Küll aga pole välistatud ükski areng," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) meediateenuste nõunik Peeter Sookruus reedel ERR-ile.

"Rahvusvaheliste sanktsioonide kontekstis on küll võimalik kehtestada erinevaid sanktsioonitüüpe, kuid välisministeeriumi andmetel on levinuimad neist finantssanktsioonid, sissesõidukeeld ja relvaembargo, mitte meediateenuse taasedastamise piiramine. See on pigem erandlik meede ja Eesti pole seda võimalust rahvusvahelise sanktsioonina oma seadusandluses seni ette näinud. Eeltoodu ei tähenda, et vastava muudatuse tegemist ei peaks arutama kui vastavad ametkonnad seda vajalikuks peavad," ütles kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ERR-ile.

"Konsulteerime Läti kolleegide ja Euroopa Komisjoniga, millised on täpsed põhistused ja alused sanktsiooni rakendamiseks ning analüüsime tehtud otsust," lisas välisministeeriumi pressiesindaja Inga Bowden ERR-ile.

"Siin on mõttekoht: kas räägime sellest, et kõige efektiivsem viis sanktsioonide rakendamiseks on sanktsioonide alla sattunud persooni - olgu see siis juriidiline või füüsiline isik - ettevõtete ressursside külmutamine, tema pangakonto külmutamine, äritegevuse takistamine või siis kaudselt tuletatud temaga seonduvate ettevõtete, sealhulgas ka meediaettevõtete toodangu ehk programmide levi takistamine. Siin on tegu efektiivsuse küsimusega ja see vajab läbimõtlemist," märkis Sookruus.

"Variante on palju, võib-olla tuleb vaadata ka tema teistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid, võib-olla on see isegi efektiivsem. Sest see, mis puudutab meediakanalit, sellele on kohaldatud teistsugused põhimõtted. Ma arvan, et siin ei ole mõistlik tormates tegutseda," jätkas ta. "Kuna audiovisuaalvaldkonnas on riikidel õigus pisut erinevaid reegleid kehtestada, siis on ka nende õigusruum ja sellest tulenevalt ka võimalused reageerida pisut erinevad," märkis nõunik.

Sookruusi selgituste kohaselt erineb Eesti audiovisuaalteenuste vastuvõtmist ja taasedastamist puudutavad reeglid Läti ja Leedu omadest. "Suuremad asjad on Euroopa Liidus audiovisuaalteenuste valdkonnas direktiiviga paika pandud, aga liikmesriikidel on ka teatud vabadus rakendada karmimaid või detailsemaid nõudeid. Eesti pole pidanud vajalikuks seda teha taasedastamise ja vastuvõtu reguleerimisel, Läti ja Leedu on pidanud," rääkis TTJA nõunik.

Tema sõnul on Läti ja Leedu regulaatoritele antud õigus otsustada kanalite edastamise lubamise üle, Eestis TTJA-l sellist õigust ei ole. "Meil on see funktsioon natuke teine - me saame teha ettekirjutuse mingite kanalite taasedastamise peatamiseks mõneks ajaks, aga meie ei ole regulaarse jälgija rollis, et kui tuleb mõni sideettevõte, kes tahab oma pakettidesse mõne riigi telekanaleid panna, siis meil ta TTJA-lt nõusolekut küsima ei pea, Lätis ja Leedus peab," rääkis ta.

Küsimusele, kui kaua võiks Eestil otsus aega võtta, jäi Sookruus ebamääraseks. "Ma arvan, et räägime päris mitmest päevast. Tormamine pole hea," ütles ta. "Küsimust on vaja vaadata mitmedimensiooniliselt - nii majanduslikult, õiguslikult aga loomulikult ka meediavaldkonna regulatsioonide seisukohalt. Vastavad asutused tegelevad analüüsi ja läbimõtlemisega ja teiste liikmesriikidega konsulteerimisega," lisas ta.

"Ma arvan, et see on õige ja hea, kui enne tegutsemist analüüsitakse ja vaadatakse olukorda laiemalt ja kaalutakse kõiki tahke. Sest siin tuleb välistada ka kohtuvaidlused ja muud tarbetud asjad. Olukorras, kus kõik aspektid pole läbi analüüsitud, ma arvan ei ole õige tormata," leidis Sookruus. "Seda saab demokraatlikus ühiskonnas käsitleda väga tõsise teemana, selleks peavad olema väga tõsised vajadused, aga see on võimalik ja kui selgub, et see on põhjendatud, siis nii ka toimitakse. Aga kiirustatud otsust ei saa teha," ütles TTJA meedianõunik.

Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu (NEPLP) otsustas peatada riigi territooriumil üheksa Vene telekanali edastamine. Otsus puudutab kanaleid "Vremja: dalekoje i blizkoje", "Bobjor", "Dom Kino", "Dom Kino PREMIUM", "Muzõka Pervogo", "O!", "Pojehhali", "TELECAFE" ja "Peterburg – 5 kanal".

Erinevalt varasematest sarnastest otsustest, kus põhjuseks on olnud telekanalites edastatav sisu, on sel korral leviku tõkestamise põhjenduseks asjaolu, et kõik üheksa kanalit kuuluvad firmale, mille tegelikuks omanikuks on Vene suurärimees Juri Kovaltšuk, kelle suhtes kehtivad Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest Euroopa Liidu sanktsioonid.

Kovaltšuki näol on tegu president Vladimir Putini lähedase sõbraga, kes on olnud Bank Rossija eesotsas alates 1991. aastast. Tema äritegevuses on roll ka meedial ning väidetavalt on tema sisulise kontrolli all 2008. aastal loodud Rahvusliku Meediagrupi kaudu umbes 20 telekanalit.

Kovaltšukile sarnaseid sanktsioone on Euroopa Liit kehtestanud 170 inimese ja 44 juriidilise isiku suhtes.