"Parmasel on töökogemus erinevate tasandite kohtutest. Tema kandidatuuri toetavad kindlasti nii kõnekas akadeemiline taust kui ka aktiivne panustamine kriminaalõiguse arendamisse rahvusvaheliselt," selgitas justiitsminister Aeg.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liige ja riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak ütles ERR-ile, et erakond pole Parmase peaprokuröriks sobivuse küsimust veel arutanud.

"Fraktsioonis pole me nüüd seda teemat käsitlenud, oli ka istungitevaba nädal. Aga võimalik, et esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul tuleb peaprokuröri kandidaat jutuks," sõnas Pohlak.

EKRE esimehe Mart Helme hinnangul on Parmas hea kandidaat. "Tegemist on inimesega, kes on väljastpoolt prokuratuuri süsteemi. Ta on kohtusüsteemist. Ta on kriminaalasjade kohtunik olnud. Tal on väga tugev akadeemiline taust ja tal on ka rahvusvahelise jurisprudentsi kogemus, ta on olnud Kosovos justiitsmissioonidel. Ma arvan, et see on see, mida me tahtsime. Me saime päris hea variandi," rääkis Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Algselt soovis justiitsminister Aeg, et peaprokurörina jätkaks Lavly Perling. Kuigi Isamaa valitsuspartneritest Keskerakond seda toetas, oli EKRE sellele vastu ja Aeg asus otsima uut kandidaati.

Riigi peaprokuröri nimetab justiitsministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates enne ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

Parmase sõnul ei ole vajadust prokuratuuri reformida

Andres Parmas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et suuri reforme ta prokuratuuris ei kavanda.

"Kui me vaatame statistiliselt, siis prokuratuur on teinud oma tööd efektiivselt. Menetlusajad on keskmiselt suhteliselt lühikesed võrreldes teiste riikidega. Ma ei näe põhjust, et peaks hakkama midagi põhimõtteliselt ümber tegema või lammutama," rääkis ta.

"Võib-olla võiks olla põhjust mõelda, kuidas muuta efektiivsemaks prokuratuuri tööd, süüdistust väga suurtes ja keerulistes asjades. Kuigi räägitakse sellest, et suur Leviaatan riik on kogu oma aparaadiga vaese inimese vastas, siis suurtes asjades võib-olla on see teisiti. Pigem üksi või kahekesi toimiv prokurör ei suuda vastu saada või ei suuda jagu saada kogu sellest asja pakist," lisas ta.

EKRE esimees Mart Helme näeb siiski vajadust prokuratuuri reformida ja luua eriprokuröride ametikohad ning tegeleda asjadega, mida Helme kirjeldab kui prokuratuuri poliitilist kallutatust.

"Meie prokuratuur senise juhtimise all ei ole suutnud seda erapooletut liini pidada. See on kindlasti üks ja kõige olulisem asi, mida me ootame - et prokuratuur muutuks kiretult erapooletuks, juriidiliseks instrumendiks," ütles Helme.

Justiitsminister reformideks vajadust ei näe.

"Mida seal prokuratuuris nii väga ikka reformida. Prokuratuur on oma struktuurilt paika pandud. Prokuratuuril on oma seadus, mille alusel nad töötavad. Tegemist on, tõepoolest, aktsentide panekuga, kuhu, mis määral rohkem panustada, kus vähem, aga raamistik on prokuratuuril väga selgelt olemas," rääkis Aeg.

"Minu hinnangul ei ole prokuratuur poliitiliselt kallutatud. Ma ei arva nii, et tegelikult keegi meie riigis arvaks, et meil on olemas mingisuguste isikute tagataskus olev puudelprokuratuur. Seda ei ole ja seda ei tule," ütles Parmas.

Kuulunud ka erakondadesse

Äriregistri andmetel kuulus Andres Parmas aastatel 1997-2006 erakonda Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei, mis oli 1994. aastal asutatud Eesti Sinise Erakonna õigusjärglane.

9. jaanuaril 2006 sai Andres Parmasest Isamaaliidu liige ja selle ühinemisel Res Publicaga juba IRL-i liige. Erakonnast lahkus ta 6. märtsil 2013.

Parmas ütles ERR-ile, et oli neis erakondades passiivne lihtliige ning kuskile valitud organisse ei kuulunud. Ta lahkus IRL-ist seoses kohtunikuks valimisega.

Mälksoo: tegemist on võimeka juristiga

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo ütles ERR-ile, et Andres Parmase näol on tegemist väga võimeka karistusõigusele spetsialiseerunud juristiga, kellel on ka tugev rahvusvaheline kriminaalõiguse taust.

"Kuigi ta doktoritöö on veel lõpetamata, on tal päris tugev teaduslik pagas ja palju kogemusi rahvusvahelisest teaduselust ning võrgustikest. Seega ta on üks laia juriidilise ja elulise silmaringiga kandidaat peaprokuröri positsioonile," sõnas Mälksoo.

Andres Parmas on 2014. aastast töötanud Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikuna ning lisaks alates 2017. aastast Kosovo kohtu erikolleegiumide kohtunikuna.

Aastatel 2013-2014 osales ta EULEX Kosovo missioonil apellatsioonikohtu nõunikuna. Aastatel 2002-2013 oli Parmas riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik ning 2009-2017 andis Tartu Ülikoolis kriminaal- ja karistusõiguse loenguid.

Andres Parmas on sündinud 3. juunil 1977. Ta lõpetas 2005. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuri ning jätkab õpinguid doktorantuuris. Parmas kuulub üliõpilaskorporatsiooni Rotalia.