Perling rääkis "Esimeses stuudios", et kuigi ta andis suvel nõusoleku jätkata ka teisel ametiajal, siis vahepeal midagi muutus ning peaminister ja justiitsminister teda enam ei toeta. Samas suhtub Perling sellesse enda sõnul rahulikult ning mõistab, et viieaastane ametiaeg võibki tähendada vaid seda ühte ametiaega.

Perlingu sõnul ei ole tema kuulnud enda jätkamise vastu muid argumente võrreldes sellega, mis on kõlanud meedias.

"Ma olen kuulnud samu argumente, mida oleme kuulnud ka avalikus ruumis - et üks koalitsioonipartner ei ole sellega nõus olnud," ütles ta. "Ma mingeid sala- või muid argumente, mis pole kõlanud avalikus ruumis, ei ole kuulnud," lisas ta.

Saatejuht tõi välja spekulatsioonid, et Perlingu jätkamine toodi ohvriks sellele, et vabaneda IT-minister Kert Kingost. Perling sellega spekuleerida ei soovinud.

"Ohvrina ma ka ennast ei tunne. Ma võtan siiski seda viit aastat kui võimalust, et midagi suurt on saadud ära teha. Ja teistpidi, ma arvan, et võib-olla see, et nii aktiivselt räägitakse täna peaprokurörist, on hea reklaam prokuratuurile. Võib-olla see on hoopis märk sellest, et prokurörid ongi väga head tööd teinud," kommenteeris ta.

Uuele peaprokurörile soovitab Perling tahtmist seda tööd teha. "Soovitaksin tal kõigepalt tahta seda tööd teha, tahta seda tööd teha siiralt ja südamest. Siis tuleb olla julge ja sirge seljaga ja mõelda suurelt, unistada ja läbi õiguse kohaldamise proovida järjekindlalt otsida õiglust taga, ükskõik kui raske kaasus või juhtum laual on."

Ta tõdes, et peaprokuröri töölepingusse on justkui poliitikute kriitika sisse kirjutatud.

"Ma usun küll. Teatud konstruktiivne kriitika on ju vajalik, sest konstruktiivne kriitika viib edasi, sunnib hoidma kvaliteeti kõrge, sunnib hoidma tähelepanu all asju. Seda ei saa kellelegi pahaks panna," rääkis ta.

Perling loodab, et Eesti prokurörid ja kohtusüsteem on kaitstud sellise poliitilise mõjutuse eest nagu näiteks Poolas on. "Eks ta palju sõltub poliitilisest kultuurist, sest üldiselt ütleb teooria, et selleks, et võidelda raske peitkuritegevusega, milleks on justnimelt korruptsioon ja raske majanduskuritegevus, on vaja kolme asja: head seadusandlust, motiveeritud võitlejaid ja poliitilist toetust sellele võitlusele," selgitas ta.

Ta loodab, et Eestis on poliitiline toetus olemas. "Kindlasti on see olemas teatud liiki kuritegude puhul. Ükskõik, kas me räägime julgeolekukuritegudest, on toetus olemas kõigilt kolmelt poolelt, kui räägime organiseeritud kuritegevusest, on olemas. Ma usun, et ka korruptsioonivastases võitluses on kindlasti olemas. Kus tasub mõelda, et me oleksime rohkem ja julgemalt valmis kogu aeg seda kolme asja silmas pidama, on valgekraelise raske majanduskuritegevusega," rääkis Perling.