Uue peaprokuröri otsingul on poliitiline maik juures
Eestil ei ole poolteist nädalalt olnud peaprokuröri, vaid on üksnes kohusetäitja. Lavly Perlingu kandidatuuri läbi kukutanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pole kellelegi tutvustanud oma kandidaati, kuigi seda suvel lubas. Kust võib tulla uus kandidaat, uuris Anne Raiste.
31. oktoobril lõppes Lavly Perlingu esimene ametiaeg peaprokurörina. Isamaa ridadesse kuuluv justiitsminister Raivo Aeg ütles, et lootis kuni novembri alguseni, et läheb teisiti. Uue peaprokuröri leidmist ja Perlingu jätkamist on arutatud valimistest peale.
"See tuletab meelde natukene saadet "Eest otsib peaprokuröri" või "Eesti otsib superstaari". Ma arvan, et sellise olulise institutsiooni nagu peaprokuröri ja prokuratuuri jaoks - riigiprokuratuuri jaoks ei ole kindlasti see pikaleveninud šõu hea. See ei räägi väga hästi ka nendest inimestest, kes selle ametikoha täitmise ja kinnitamise eest vastutavad ehk vabariigi valitsuse koostöövõime kohta see väga head ka ei räägi," ütles vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks.
Kõik kandidaadid, kes peaprokuröri kohale sobiksid, ei pruugi sellega sugugi nõus olla just poliitilise templi tõttu, mida praegused arutelud jätavad.
"Päris hulk on häid kandidaate, kes võiks peaprokuröriks sobida, kuid kes kardavad nüüd seda, et kui nad asuvad kandideerima, siis vaadatakse nende peale kui EKRE kandidaadi peale ja mõeldakse, et äkki tuleb siis meedia turmtuli nagu EKRE kandidaatidele vahel peale on tulnud," tõdes Tartu Ülikooli professor, õigusteadlane Jaan Ginter.
"Kindlasti nii mõnigi inimene arvab, et kas mul on seda vaja, et ma sellisesse rambitulle pean sattuma juba enne seda, kui ma saan hakata oma tööd tegema," kommenteeris Raivo Aeg.
Peaprokurör on avalikkuse huviorbiidis terve oma ametiaja, kuna peab selgitama, miks mõni kriminaalmenetlus algatati ja mõni lõpetati. Sageli kahtlustatakse siis, et asjal on poliitiline maik.
"Ma väga tahaks loota, et just selline kandidaat lõpuks leitakse, kelle suhtes siis need poliitilised tuuled käivad lihtsalt korra üle, ta peab selle üle elama sellepärast et see ametisse nimetamine tõepoolset kindlasti tõmbab palju poliitilist tähelepanu. Aga kes pärast suudab rahulikult töötada, nii nagu peaprokurör töötama peab," rääkis Ginter.
EKRE lubas oma kandidaati tutvustada augustis toimuval koalitsiooninõukogu kokkusaamisel. Raivo Aeg ütles, et EKRE pole oma kandidaati koalitsioonikaaslastele tänaseni tutvustanud.
"Aktuaalne kaamera" soovis intervjuud uue peaprokuröri leidmise teemal ka EKRE esimehelt Mart Helmelt, tema aga intervjuud anda ei soovinud.
Endine peaprokurör Norman Aas arvas, et EKRE ei esitagi oma kandidaati, sest nende kandidaat ei pruugi valitsuses Isamaa ja Keskerakonna toetust saada. Nii peabki uue peaprokuröri leidma justiitsminister, nagu seadus ette näeb.
"Juhtus ju praegu nii, et tegelikult tänase justiitsministri Raivo Aegi kandidaat Lavly Perling ei läinud läbi valitsuses. Samas seaduse järgi on tegelikult kandidaadi toomine justiitsministri ülesanne. Lihtsalt ma arvan, et poliitiline enesealalhoiu instinkt ei luba praegu juhtuda seda, et mitteformaalselt EKRE kandidaat kusagilt tekib ja see siis läheb valitsusest läbi," rääkis Aas.
Võib oletada, et peaprokuröri kandidaat, kelle justiitsminister leiab, saab valitsuselt üksmeelse heakskiidu. "No mine tea. Alati võib kõike juhtuda, aga ma loodan ka, et nüüd on mingisugused positsiooni näitamised ära näidatud. Vast aitab sellest," tõdes Raivo Aeg.
Riigi peaprokuröri nimetab ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud ka riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
"Iseenesest see, et poliitilistest erakondadest koosnev valitsus peaprokuröri ametisse nimetab, on minu jaoks okei. Kindlasti see praegune trall, mis selle ümber käib, on seda protsessi kahjustanud ja kindlasti avalikkus ja meedia kindlasti küsib - ükskõik, kes kandidaat välja ilmub, et kas ja kuhu erakonna meelsuse poole langeb," nentis Norman Aas.
Raivo Aeg: "Seda, et me saame igasugusest poliitilisest niiöelda mõjutusest vaba peaprokuröri, selle eest ma tahan küll seista. Ma pean silmas seda, et ei oleks võimalik mingeid paralleelsidususi vedada. Et see tulevane peaprokurör ei oleks seotud ühe või teise erakonnaga. Või mingi poliitiline huvide konflikt võiks toimuda."
Justiitsministril on soov leida uus peaprokurör veel sellel aastal, kuid ta ei soovinud öelda, kui paljude võimalike kandidaatidega ta on vestelnud. "Ma ei varja seda, et ma olen väga paljude inimeste käest küsinud, kes ta võiks olla."
Peaprokuröriks saab kandideerida kogenud ja tunnustatud jurist, kellel on selleks tööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Juristid ise arvavad, et nende seas võiks sobivaid kandidaate olla nii umbes paarikümne ringis.
"Aga kes ütles, et riigi peaprokuröriks peaks olema kerge saada? Pigem mulle teeb muret see, et ministriks on Eestis väga kerge saada," sõnas Allar Jõks.
Toimetaja: Indrek Kuus