Prantsusmaal algab transporditöötajate tööseisak ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575520140000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP

Prantsusmaal alustavad transporditöötajad, õpetajad ja teiste elualade esindajad neljapäeval tööseisakut osana ametiühingute ja president Emmanuel Macroni vastasseisust tema kavandatud pensionireformi üle.

Riiklik raudteefirma on tühistanud 90 protsenti plaanitud kiirrongireisidest, Pariisi metroo jääb suuresti suletuks, lennufirmad on tühistanud sadu lende ning enamik Prantsusmaa koole jätab neljapäeval tunnid ära.

Streigiga liituvad ka mõned lennujuhid, mistõttu on riiklik lennufirma Air France tühistanud 30 protsenti siselendudest ja 15 rahvusvahelistest lendudest. Briti lennufirma EasyJet on tühistanud 223 lendu.

Töötajad üle kogu Prantsusmaa peavad kas jääma koju või otsima uuenduslikke viise töökohtadele jõudmiseks.

Tööseisak võib kesta mitu päeva ja see kujuneb ilmselt tõsiseks proovikiviks Macronile, kes tuli 2017. aasta mais võimule lubadusega Prantsusmaa põhjalikult ümber korraldada.

Ehkki Macronil näib olevat õnnestunud kollavestide meeleavaldustest lähtuv oht neutraliseerida, võib pensionireformiga seonduv pahameel anda protestiliikumisele uue hoo.

13. septembril halvas transporditöötajate streik Pariisis liikluse.

"Tõehetk Macronile," kirjutas päevaleht Le Monde neljapäeval. "Järgmised päevad on riigipeale otsustav proovikivi."

"Kas protestid ja streigid on piisavalt tugevad reformimarsi peatamiseks? Kõik hoiavad hinge kinni," kirjutas veebiportaal Mediapart.

Macroni reformiplaani keskmes on üleminek universaalsele pensionisüsteemile. Ametiühingud väidavad, et muudatused sunniksid miljoneid erasektori töötajaid jätkama pärast seadusega ettenähtud pensioniea - 62 aastat - täitumist töötamist, kui nad soovivad saada kätte neile lubatud täiemahulise pensioni.

Siseminister Christophe Castaneri sõnul ootavad võimud neljapäeval 245 meeleavaldust üle riigi. Pariisi politseijuht Didier Lallement ütles, et ainuüksi pealinnas toovad võimud korra tagamiseks tänavatele 6000 julgeolekujõudude liiget.

Ajalooliselt ulatuslik streik

Viimati nähti nii ulatuslikku streiki 1995. aastal. Mis siis 24 aastat tagasi juhtus?

Toonane peaminister Alain Juppe kavandas sotsiaalkindluste reformi, mis muuhulgas tähendas ka pensionileminekuea tõstmist. Ligi kuu aega oli Prantsusmaa halvatud transpordi, vee ja postiteenuse seisakute tõttu, tänavatele tuli ligi kaks miljonit inimest, tegemist oli suurima streigiga, mida nähtud alates 1968. aasta mairevolutsioonist. 

Mida pensionireformiga muuta tahetakse? 

Praegu on Prantsusmaal 42 eri pensionirežiimi ja need soosivad selgelt riigiametnikke. Macron tahab minna üle universaalsele süsteemile.

Kui erasektoris töötanud inimene saab pensioni 25 niiöelda parima aasta eest ehk aastate eest, mil palk oli kõige kõrgem, siis avalikus sektoris töötanu pension arvestatakse välja üksnes viimase kuue kuu lõikes. Väljavaade mõnusalt ja mugavalt pensionipõlve nautida on kindlasti käegakatsutavam riigisektoris töötanud inimesel.

Uue süsteemi alusel läheks käiku punktisüsteem. Iga töötatud päeva eest saaks inimene punkte, mille alusel arvutatakse lõpuks välja pension ja see, mis ametipostil inimene olnud on, enam ei loeks.

Uus süsteem peaks Macroni hinnangul motiveerima inimesi kauem töötama.
 
Kes on uue süsteemi suurimad võitjad ja kaotajad?

Kaotaja on kindlasti riigisektor. Ametnikke on Prantsusmaal 20 protsenti tööealisest elanikkonnast ehk üle 5,5 miljoni.

Samuti kaotavad uue süsteemiga piloodid ja advokaadid, kelle puhul toimib, nii nagu ühistranspordisektoris töötajatele ja arstidele, eri süsteem, mis võimaldab neile riigiühe kõrgema pensioni. 

Uuest süsteemist võidaks aga erasektor, ettevõtjad, põllumehed ja kindlasti naised, kelle karjäär on tihtipeale näiteks laste kasvatamise tõttu katkendlik, ning samuti miinimumpalgalised. 
 
Arvamusküsitlused näitavad, et 75 protsenti prantslastest peab ümberkorraldusi vajalikuks, aga vaid kolmandik usub, et praegune valitsus sellega hakkama saab. 
 
Peaminister Edouard Philippe kavatseb avaldada reformi üksikasjad 12. detsembril. Parlamenti hääletamisele peaks reform minema järgmise aasta alguses. Rakenduma peaks reform 2025. aastal.

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: