Prantsusmaal kardetakse meeleavalduste laienemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ummik Pariisis.
Ummik Pariisis. Autor/allikas: Jacques Demarthon/AFP/Scanpix

Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe avaldab kolmapäeval pensionireformi üksikasjad. Möödunud nädala lõpus alanud streik tõi siseministeeriumi andmetel tänavatele 340 000 meeleavaldajat, ametiühingute hinnangul aga 800 000 ning karta on meeleavalduste laienemist veelgi.

Vaatamata sellele, et siseministeerium ja ametiühingud loevad streikijaid kokku nii, et lõplikud tulemused erinevad üksteisest umbes kaks ja pool korda, siis selge on see, et teisipäeval ja esmaspäeval oli meeleavaldajaid Prantsusmaa tänavatel juba mitu korda vähem. Transpordisektor on protestiliikumises traditsiooniliselt kõige lojaalsem, muud sektorid võtsid asja rahulikumalt. Transpordisektor on ka üks neid, kes pensionireformile kõige rohkem kaotaks. Neid ei saa praeguste tingimuste järgi näiteks majanduslikel tingimustel koondada, tagatud on regulaarsed palgatõusud, nende töönädal on lühem ja pensionile pääsevad nad kümme aastat varem ehk pensionisüsteemi ühtlustamisega kaotaks nad palju ja tuntavalt.

Transpordisektori streik tõi endaga oodatult kaasa ulatuslikud ummikud. Prantsuse rahvusringhäälingu andmetel oli Pariisi ümbruses näiteks 600 kilomeetri jagu ummikuid tavapärase 150 kilomeetri asemel. Küll on aga prantslased hakanud otsima lahendusi ning kasutusele võtnud rohkem jalgrattaid ja autojagamise teenuseid. Seegi on märk muutuvast ajast, sest veel mõned aastad tagasi võeti streiki pigem kui liikuvat püha, mille ajal piltlikult öeldes muru ei kasvanud ja linnud ei laulnud.

Streigist osavõtjate arv aga järjest väheneb. Ennustati nüüd ju viimase 20 aasta suurimat meeleavaldust. Täpselt nii palju aega on möödas viimasest korrast, mil tollaegne peaminister Alain Juppé proovis riigis pensionisüsteemi muuta. Nüüd on põhjust küsida, kas kollavestide meeleavaldustest on riik ja streikijad väsinud? Näiteks kardeti praeguse streigiga ka kollavestide protestide uut lainet. Teisipäevane Le Monde kirjutas, et nädalavahetusel neid kuskil tuhande ringis oli, kuid vaatamata mõnele kokkupõrkele korrakaitsjatega nad millegi erilisega nad silma ei paistnud.

Peaminister Edouard Philippe avab kolmapäeva lõunal reformi üksikasjad. Ta ise on öelnud, et ei oota, et tema kõne meeleavaldajatele mõju avaldaks või, veel vähem, nad vaikima paneks. Valitsus on üles näidanud kindlameelsust oma plaanidega lõpuni minna ja reform uue aasta alguses parlamenti hääletusele panna, et see siis 2025. aastal jõustuda saaks. Ajakirjanikud vaagivad aga võimalikke stsenaariume.

Liberation kirjutab näiteks, et kui Edouard Philippe järeleandmisi ei tee, võib see viia vägivallalaineni.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: