Pärast sajandeid kestnud unistusi taas kord iseseisvaks riigiks saada, näevad šoti rahvuslased Brexitis võimalust iseseisvumine ellu viia, ning Šotimaa esimesel
ministril ja SNP juht Nicola Sturgeon kavatseb sellel teemal ametlikke ettepanekuid teha juba järgmisel nädalal, kirjutab Reuters.

Eelmisel nädalal toimunud parlamendivalimistel, kus mujal saatis suur edu peaminister Boris Johnsoni Konservatiivset Parteid, oli pilt Šotimaal sootuks erinev. Seal kogus 80 protsenti Šotimaale kuuluvatest parlamendikohtadest iseseisvumist ja EL-i liikmeks jäämist toetav SNP.

Johnson on korduvalt rõhutanud, et tema valitsusel pole kavas uuele Šoti iseseisvusreferendumile rohelist tuld näidata, sest 2014. aastal toimunud rahvahääletus, kus iseseisvumise vastu oli 55 protsenti osalenutest, oli nö kord põlvkonna jooksul referendum. Šoti rahvuslased pole aga sellise tõlgendusega nõus, sest vahepealsel ajal on paljud asjaolud - eelkõige 2016. aasta Brexiti referendum ja kõik sellest tulenev - oluliselt muutunud.

Seaduse kohaselt saab Šotimaal referendumit korraldada siis, kui selleks annab loa Ühendkuningriigi parlament. Sturgeoni esimeseks käiguks ongi ilmselt selle taotlemine Šotimaad puudutava seaduse alusel ja tagada, et referendum oleks igati Briti seadustega kooskõlas.

SNP esialgne lootus oli see, et äsjastel valimistel tekib alamkojas patiseis ning võimalikus laias koalitsioonis leiboristide ja liberaaldemokraatidega nõutakse välja luba korraldada uus iseseisvusreferendum. Selle variandi aga konservatiivide suurvõit aga välistas.

Šoti rahvuslased usuvad samas, et kui Briti valitsus jätkuvalt iseseisvusreferendumi blokeerimist jätkab, tuleb see pikas perspektiivis nii erakonnale kui ka iseseisvuspüüdlustele kasuks. Kui SNP peaks uuesti võitma ka 2021. aasta Šotimaa valimised, on see järjekordne argument, mille alusel Briti valitsuselt iseseisvusreferendumi luba nõuda.

Lisaks on SNP-l ka võimalus 1998. aasta Šotimaa seadusest tulenev nõue, et iseseisvusreferendumile peab loa andma Briti parlamendi alamkoda, kohtus vaidlustada. Teemat pole Briti kohtusüsteemis varem testitud ning mitmed rahvuslastest juristid leiavad, et seaduse selline tõlgendamine pole kaugeltki nii kindlal vundamendil.

Kuigi Sturgeon on varem korduvalt teatanud, et üritab iseseisvusreferendumit esile kutsuda kõiki Briti seadusi arvestades, ei saa pikas perspektiivis välistada ka võimalust, et käiku läheb mingi Kataloonia kriisi meenutav olukord, kus Šotimaal hakatakse korraldama rahvahääletust ilma keskvalitsuse heakskiiduta.

Lisaks Ühendkuningriigis tekkida võivatele probleemidele võib selle strateegia miinuseks olla ka see, et selline viis võib kahjustada ka Šotimaa lootust liituda uuesti Euroopa Liiduga. Näiteks võib Hispaania olla vastu Šotimaa liitumisele, kui iseseisvumisprotsess on alguse saanud Katalooniat meenutavate meetoditega.