IMF uurib rahapesuvastast tegevust Põhja- ja Baltimaades

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) hakkab hindama Põhjamaade pankade ja järelevalveasutuste jõupingutusi rahapesu peatamiseks regioonis ja Balti riikides, teatas neljapäeval Rootsi keskpank.
Põhjamaade pangad pole väidetavalt suutnud rahapesuga piisavalt võidelda ning see on viinud Swedbanki, SEB ja Danske Banki aktsiad langusesse, vahendas Reuters.
"Juba tükk aega on käinud arutelud selle üle, et keegi väljastpoolt võiks vaadata, kuidas me tegeleme - või pigem ei ole tegelenud - rahapesu küsimustega Põhjamaades ja Balti riikides," rääkis Rootsi keskpanga kuberner Stefan Ingves ajakirjanikele.
Ta ütles, et uurimise kavandamine on juba alanud ning IMF alustab tööd 2020. aasta esimeses pooles.
"See seisneb süsteemi kui terviku vaatamises, samuti selle hindamises, kas me tegeleme Põhja- ja Baltimaades nende küsimustega mõistlikul viisil, eriti piiriüleste aspektide osas," rääkis Ingves.
Võimud uurivad väiteid, et Swedbanki ja SEB Baltimaade pankades avatud kontosid kasutati rahapesuks.
Swedbank on teatanud, et viib väidetava rahapesu väljaselgitamiseks läbi ka ettevõttesisese uurimise.
Danske Bank on mitmes riigis uurimise all seoses 200 miljardi euroni ulatuvate tehingutega panga Eesti harus aastatel 2007 kuni 2015, neist tehingutest paljud on panga sõnul olnud kahtlased.
Kolmapäeval teatas Rootsi televisioon SVT, et Eesti SEB kontosid võidi kasutada rahapesuks nn Magnitski juhtumis. SEB juht on igasugust seotust eitanud.
Vene advokaat Sergei Magnitski vahistati 2008. aastal pärast seda, kui ta süüdistas Vene ametnikke suuremahulises maksupettuses. Ta suri 2009. aastal Moskva vanglas pärast seda, kui ta oli kurtnud enda väärkohtlemise üle.
Toimetaja: Merili Nael