Venemaa president Vladimir Putin kinnitas 7. detsembril kohtumisel Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkoga, et kahe riigi liitlassuhted on püsivad, vahendas "Välisilm".

"Teeme kõik, et meie rahvad ja riigid tunneksid oma lähedust ja jätkaksid lähenemist eeskätt majandussfääris, aga mitte ainult," sõnas Putin.

Valgevene liidri jaoks on alati olnud olulised just majandussuhted. Seekord nõudis ta jälle, et Valgevene saaks Vene nafta ja gaasi sama hinnaga, mis kehtib Vene tarbijate jaoks.

"Peamine, et tingimused oleksid võrdsed. Kui meie ettevõtted ostavad 200 dollari eest, siis ka konkureerivatele ettevõtetele peab olema sama hind. Muidu me lihtsalt ei loo baasi meie suhetele," ütles Lukašenko.

Moskva aga niigi toetab Valgevene majandust. Selle toetuse suurust hinnatakse 10 kuni 15 miljardi dollarini aastas. Tänu sellele jääbki Lukašenko presidenditoolile.

"Tema peamine eesmärk on võimule jääda. Nafta- ja gaasihinnad on just sellised, millised on vaja, et ta võimule jääks. Kui selgub, et nendest hindadest ei piisa, siis, nagu me mitu korda nägime aastatel 2011, 2014 ja 2017, muutub Venemaa kohe palju järeleandlikumaks ja leplikumaks ja nõustub uute mööndustega, sest Aleksandr Lukašenko olukord tema riigi sees muutub ohtlikuks," kommenteeris Moskva Carnegie keskuse ekspert Maksim Samorukov.

Tänutäheks räägib Aleksandr Lukašenko hea meelega venelastest ja valgevenelastest kui vennasrahvastest ja vannub truudust integratsioonile Venemaaga. Kuid viimasel ajal on see retoorika oluliselt muutunud.

"Igal aastal meile sokutatakse uued tingimused. Tulemuseks on see, et me majanduses kogu aeg midagi kaotame ja kaotame. Andke andeks, milleks on kellelegi sellist liitu vaja?" on ta öelnud.

Sellele retoorikale reageeritakse Moskvas viisakalt.

"Küsimus on selles, et iga integratsioonimoodustis näeb ette mingil määral oma suveräänsuse ohverdamist, nagu Euroopa Liidus. Lukašenkol on oma kujutlused sellest, mil määral peab Valgevene oma suveräänsust ohverdama," ütles föderatsiooni nõukogu informatsioonipoliitika komisjoni esimees Aleksei Puškov.

"Nagu ma aru saan, ei ole Lukašenko valmis ühisvaluutaks ja ühise missioonikeskuse loomiseks. Ta ei ole valmis aktiivselt laiendama kaitsekoostööd jne. Ma arvan, et kuni Lukašenko on Valgevene president, vaevalt saab rääkida reaalse liitriigi loomise stsenaariumidest," kommenteeris poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Just Venemaa ja Valgevene liitriigi loomislepingu 20. aastapäevale oligi pühendatud Vladimir Putini ja Aleksandr Lukašenko viimane kohtumine Sotšis. Seekord Moskva aga ei teinud Minskile kingitust nafta ja gaasi soodsate hindade vormis.

"Integratsiooniprotsess on juba kaugele läinud. Venemaal on Valgevenet vaja ja Valgevenel on Venemaad vaja. Ma ei näe tagasiminekut. Ja ma ei näe Valgevenel võimalust mingitesse teistesse inegratsiooniliitudesse astuda, olgem realistid," ütles Puškov.

Valgevenes on aga oma rahvuslased, kes on rangelt integratsiooni vastu Venemaaga. Kui on vaja, kasutab Lukašenko neid selleks, et Venemaale signaali saata. Sotši kohtumise päeval läksid rahvuslased tänavale.

"Lukašenko meelega suhtus sellesse protesti väga sallivalt. Ta lubas neil mitu tundi mööda Minskit jalutada, mida pole kunagi juhtunud. Kui nad läheksid välja Lukašenko vastu, nad ei seisaks nii kaua seal, nad peetaks kinni veel enne tänavale minekut," märkis Samorukov.

On laialt levinud arvamus, et Venemaa tahab Valgevenet alla neelata ja seda vaatamata Aleksandr Lukašenko rangele vastuseisule. On aga ka teine arvamus, mille järgi vajab Moskva Valgevenet kui sellist, et vaid jätkata lõputut ühinemisprotsessi.

"Valgevene liitmine on väga tõsine asi, mis toob kaasa palju rahvusvahelisi järelmeid alates uuest suurest ühispiirist NATO-ga kuni Lääne sanktsioonide ja masendava mõjuni teistele postsovetlikele riikidele. Kui te liitute ühe postsovetliku riigiga, siis miks mitte teisi ka samamoodi liita? Need riigid niigi elavad Ukraina juhtumit raskelt üle, aga siis oli vähemalt selge, mille eest teda "karistati". Valgevene on aga alati käitunud ideaalselt - mille eest teda karistada?" kommenteeris Samorukov.

Kreml ilmselt mõtleb samamoodi ja praktilise integratsiooniga ei kiirusta. "Vaadake, mis toimub Brexiti ümber! Brexitiga võrreldes meil on normaalne läbirääkimiste protsess," ütles Puškov.

Valgevene juhtum näitab aga, kuidas Venemaa üleüldse suhtub postsovetlikesse riikidesse.

"Kreml asub 12 Lukašenko ümbruskonnas. Ühed Lukašenkod käituvad halvasti, nagu Ukraina ja Gruusia juhid, neid tuleb eeskujulikult karistada, et teised liidrid saaksid aru, et niimoodi teha ei ole hea. Ja on Lukašenko, kes ongi Lukašenko, ta käitub õigesti, teda tuleb autasustada, et teised 11 inimest näeksid, kuidas tuleb käituda, et autasusid saada," arutles Samorukov.

Kui aga autasud Lukašenkole on Vene riigieelarve jaoks liiga kallid, siis miks mitte vahetada tõrges Lukašenko kellegi paindlikuma Valgevene eliidi esindaja vastu, küsis "Välisilm".

"Seal toimub hea Stalini süsteem, kus kogu aeg toimub rotatsioon: inimesi saadakse erru, siis kutsutakse tagasi. Aga peamine, et neid tuleb liigutada, et nad ei saaks endale oma bürokraatlikku kaalu ja mõju. Ma arvan, et iga Valgevene eliidi esindaja jaoks on lähenemine Venemaale Lukašenko selja taga nii suur risk, et sellele ei minda," arutles Samorukov.