Lukašenko: valgevenelased ei taha Venemaa osaks saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581684180000 | amCalendar}}
Valgevene president Aleksandr Lukašenko.
Valgevene president Aleksandr Lukašenko. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Venemaa juhtkond teeb vihjeid, et tahaks Valgevene vastutasuks ühtsete energiahindade eest Venemaaga ühendada, ütles Valgvene president Aleksandr Lukašenko kohtumisel Svetlagorski tselluloosikombinaadi töötajatega, edastas uudisteagentuur BelTA.

Presidendi sõnutsi ei taha ei valgevenelased ega venelased eales seda teed minna.

Lukašenko märkis, et Minskis ja Moskvas jätkatakse tööd lõimumise teekaartidega, kuid lepiti kokku, et riikideüleseid organeid ei moodustata.

Tema sõnul oli Vene president Vladimir Putin  Sotši kohtumisel küsinud, miks Valgevene tahab osta naftat teistest riikidest, kui see on nagunii Vene omast kallim. Lukašenko vastas enda sõnul, et Valgevene üritab tarneid diversifitseerida, et mitte põlvitada igal 31. detsembril. 

Agentuur Bloomberg kirjutas 12. veebruaril Kremli allikaile viidates, et kuu enne kõnet föderaalkogule püüdis Putin Lukašenkot veenda liitriigi lepingut "surnuist üles äratama". 

Kreml on taolised väited tagasi lükanud, nentides vaid soovi lõimumist süvendada.

Lukašenko on viimastel kuudel korduvalt kurtnud, et Moskva survestab teda tihedamale lõimumisele kaugema eesmärgiga kaks riiki liita.

Sotšis olevat Vene juhtkond vihjanud "Valgevene liitmisele vastutasuks ühtsete energiahindade eest", ütles Lukašenko.

Vaatlejate arvates püüab Kreml leida moodust, kuidas Putin saaks oma võimu pikandada, kui tema neljas ametiaeg presidendina 2024. aastal lõpule jõuab. Kaalutakse erinevaid võimalusi.

Kahekümne aasta eest esimest korda presidendiks saanud Putin võib võimulolekut pikendada sellega, et hakkab uue ühendriigi juhiks, kui Lukašenko survele järele annab ning Valgevene ja Venemaa ühinemisega nõusse jääb, ütlevad analüütikud.

Valgevene on aastaid sõltunud Venemaa odvast naftast ja laenudest. Riigid moodustavad kaubandus- ja sõjalise koostöö liidu, aga Moskva on huvitatud tihedamast lõimumisest.

Moskva ja Minsk ei ole seni suutnud 2020. aasta energiatarne hindades kokkuleppele jõuda. Moskva on naftatarneid oluliselt kärpinud, kuid ka eelmisel nädalal Sotšis peetud kõnelustel ei saavutatud läbimurret.

Lukašenko püüab parandada suhteid Läänega ja energiatarneid mitmekesistada, et mitte täielikult Venemaast sõltuda. Jaanuaris hakati ostma naftat Norralt.

Veebruari algul Minskis visiidil käinud USA välisminister Mike Pompeo vihjas odava USA naftaimpordi väljavaatele.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: