Valgevene asus Venemaa asemel tarnima naftat Norrast
Valgevene alustas teisipäeval nafta tarnimist Norrast, sest senine peamine tarnija Venemaa peatas sel kuul tarned seoses takerdunud läbirääkimistega riikidevahelise majandussidemete tihendamise asjus.
Valgevene riiklik naftafirma Belneftehim teatas, et selle tütarfirma ostis Norrast 80 000 tonni toornaftat, mis peaks riigi naftatöötlustehastesse jõudma lähipäevil, vahendasid Associated Press ja Raadio Vaba Euroopa.
Alternatiivsetest allikatast nafta importimine läheb Valgevene jaoks kallimaks kui odavad tarned Venemaalt. Samas näeb Valgevene president Aleksandr Lukašenko selles otsuses olulist sõnumit Kremlile, nentis mõttekoja Strategia analüütik Valeri Karbalevitš.
"Lukašenko saadab Kremlile selge signaali, et ta on valmis rihma pingutama, kuid ei ole valmis hakkama Venemaa kuberneriks," selgitas ta.
Lukašenko selgitas teisipäeval, et Valgevene peab igal juhul oma tarneallikaid mitmekesistama ja Venemaa osa naftaimpordist ei tohiks ületada 40 protsenti.
"Veel 30 protsenti võiks tulla Balti riikide kaudu ja ülejäänud 30 protsenti Ukraina kaudu," sõnas president valitsuse koosolekul.
Muuhulgas süüdistas Lukašenko avalikult Venemaad selles, et Valgevenel ei õnnestu tarnida naftat Kasahstanist.
"See on kummaline, meie liitlane ei lase meil tarnida naftat teiselt meie liitlaselt," lausus president.
Kreml on viimasel ajal suurendanud survet Valgevenele tõstes energiahindu ja kärpides soodustusi. Moskva arvates peaks Valgevene leppima suurema majandusliku integratsiooniga, mis praktikas tähendaks ka üha suuremat poliitilist integreeritust. Lukašenko on omalt poolt viimastel aastatel üritanud parandada suhteid lääneriikidega ning president on korduvalt esinenud avaldustega, kus ta välistab Valgevene saamise Venemaa osaks.
Väidetavalt on Venemaa ja Valgevene liitmine üheks võimaluseks, kuidas Venemaa president saaks jääda võimule ka pärast praeguse ametiaja lõppu ehk hakkaks omama kontrolli mingisugusel uuel ametikohal uue liitriigi juhina.
Toimetaja: Laur Viirand