Liikluses tapavad endiselt enim ülekiirus ja alkohol
Mullu hukkus liikluses 52 inimest, mis on 15 võrra ehk 22 protsenti vähem kui aastal 2018. Liiklussurmade arv liigub aastate lõikes allapoole ning ühtib peaaegu täpselt sellega, mis on ette nähtud liiklusohutusprogrammi 2016–2025 eesmärkides. Surma külvavad liikluses enim kiiruseületamine ja joobes juhtimine.
Riiklikus liiklusohutusprogrammis (LOP) 2016–2025 on seatud eesmärgiks, et liikluses aasta jooksul hukkunute arv langeb 82-lt (aastate 2012–2014 keskmine) aastateks 2023–2025 40 surmale aastas.
2017.–2019. aastaks oli LOP-is eesmärgiks seatud maksimaalselt 55 liiklussurma aastas. Selleni on põhimõtteliselt jõutud – eelmise kolme aasta keskmine oli statistika järgi 55,6 liiklussurma kalendriaasta kohta. 2018.–2020. aasta eesmärgiks on maksimaalselt 50 hukkunut aasta kohta. See tähendab, et eesmärgi saavutamiseks ei tohi käesoleval aastal liikluses hukkuda rohkem kui 31 inimest.
Maanteeameti hinnangul on aastaks 2025. seatud eesmärgini – maksimaalselt 40 liiklussurma aastas – endiselt võimalik jõuda.
"Kui liiklusohutusalased tegevused planeeritud mahus jätkuvad, siis on tõenäoline, et aastateks 2023-2025 kavandatud taseme täitmine on veel võimalik," ütles ERR-ile Alo Kirsimäe maanteeameti strateegilise planeerimise osakonnast.
Samal ajal kui hukkunute arv kolmaastakute keskmisena väheneb – küll mitte kiiresti, kuid väheneb –, siis liiklusõnnetuste arv püsib samades piirides. Mullu oli inimkannatanutega liiklusõnnetusi 1392, aasta varem 1474. Näiteks aastal 2015 oli õnnetusi 1375.
Samas polegi LOP-is kirjas sihtarvu, milline peaks olema inimkannatanutega liiklusõnnetuste maksimaalne arv aastal 2025. Eesmärkidena on kirjas raskete vigastuste ja liiklussurmade vähendamine, seega säästetud elud.
Selleks on omakorda ettenähtud liiklusohutuse tõstmine ja palju meetmeid raskete õnnetuste ennetamiseks. Viimaste hulka kuuluvad muu hulgas nii kergteed, juhikoolitus, efektiivsem liiklusjärelevalve, paremad teed kui tegelemine ohutu sõidukiirusega.
Politsei tahab paremaid kiiruskaameraid
Kirsimäe sõnul ei saa ühtki meedet pidada teistest olulisemaks, kuid raskete liiklusõnnetuste taga näeb ta siiski üht põhjust.
"Mida paremale liiklusohutuse tasemele jõuame, seda vähem on võimalik edu saavutada üksiktegevuse kaudu. Oluline on, et rakendatakse kõiki planeeritud tegevusi. Liiklusõnnetuste tagajärgede raskusastme vähendamiseks on kõige olulisemaks faktoriks sõidukiiruse kontrolli alla saamine," rääkis ta.
Peamised põhjused, miks rasketesse liiklusõnnetustesse satutakse ja liiklussurmade arv väheneb visalt, on aastate jooksul jäänud põhimõtteliselt muutumatuks.
"Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhilisteks riskifaktoriteks on ikka joove ja kiirus. 2019. aastal oli joobes 19 liiklusõnnetuses osalejat, 2018. aastal oli neid 25. Kiirus oli üheks riskifaktoriks mullu üheksas hukkunuga liiklusõnnetuses, tunamullu oli selliseid õnnetusi 26," lausus Kirsimäe.
Sõidukiiruse kontrolli alla saamiseks on mitu viisi, üks neist on kiiruse mõõtmine teedel ja kiiruseületajate karistamine. Samas ei pea politsei seda kõige tõhusamaks viisiks.
"Ainult rahalise karistusega inimest ümber ei kasvata. Seega tuleb leida iga inimese jaoks kõige mõjusam meede, olgu selleks siis vestlus, sekkumiskoolitus, rahatrahv või lausa vangistus. Mida rohkem erinevaid meetmeid on riigil valikus, seda mõjusamad oleme," rääkis ERR-ile politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste arv mullu küll suurenes, kuid selle saab suures osas kirjutada mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtu arvele. PPA liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere ütles ERR-ile, et mullu saadeti politsei poolt 139 279 trahviteadet foori- ja kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumiste kohta.
"See on 26 159 hoiatustrahvi võrra rohkem kui 2018. aastal. Võrreldes varasemate aastatega on koostatud trahviteadete arv suurenenud, kuid eelkõige on see tingitud mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtust," märkis Kaarepere. Juulis tööd alustanud mobiilsed kaamerad tuvastasid poole aastaga 22 203 rikkumist.
"Ühtlasi alustasid mais tööd foorikaamerad Tallinnas Kristiine ristmikul, mis tuvastasid möödunud aastal üle 6300 rikkumise, millest üle 1500 olid keelava fooritule rikkumised," lisas Kaarepere.
Aastateks 2020 kuni 2023 valmivas LOP-i rakenduskavas on ette nähtud, et PPA peaks videosalvestusega kiiruskaameraid juurde hankima. PPA on oma vastuskirjas aga selle plaani suhtes üsna skeptiline, sest lisaks uutele kaameratele peab korras hoidma ka olemasolevaid ja selle jaoks pole riigilt piisavalt raha saadud.
"PPA baaseelarves puuduvad rahalised vahendid kiirusemõõteseadmete sh salvestatavate kiirusemõõteseadmete elukaare hoidmiseks. Elukaare hoidmiseks oleme regulaarselt esitanud RES (riigi eelarvestrateegia - toim.) protsessis lisavajaduse taotlusi. /.../ Seni kuni salvestavate kiirusemõõteseadmete elukaare hoidmiseks vajalikke rahalisi vahendeid ei ole arvestatud PPA baaseelarve hulka, ei saa PPA endale võtta kohustust tagada nende soetamine LOP-is näidatud mahus," märgiti siseministeeriumile saadetud kirjas.
Loigo sõnul pole olukord siiski nii hull – tema sõnul on praegu politsei kasutuses olevad kiirusmõõteseadmed töökorras. "PPA eesmärk on soetada kaasaegsemaid, videovõimekusega seadmeid. Uuemate seadmetega saab tuvastatud kiiruseületamist hõlpsamalt tõendada ning see vähendaks vaidlustele kuluvat aega. Samuti on menetlusprotsess kiirem," selgitas ta.
PPA tahab moodsamaid kiirusmõõtureid, kuid kui palju kaameraid käesoleval aastal välja vahetatakse, ei ole veel selge. Uusi kaameraid ei plaani PPA juurde soetada.
Loigo sõnul on olemas raha ka kiiruskaamerate remondiks ja taatluseks. "Seega ei ole ette näha, et liiklusjärelevalve maht väheneks ka juhul, kui videokaameraga seadmeid juurde ei soetata," ütles Loigo.
Neli surma kõrvalise tegevuse tõttu
Endiselt on liikluses suur probleem turvavarustuse mittekasutamine. Mullu liikluses hukkunutest ei kasutanud turvavarustust 19 liiklejat ehk 37 protsenti kõigist hukkunutest. Aasta varem oli neid 27 ehk 40 protsenti liikluses hukkunutest. "Lisaks muidugi kõrvalised tegevused sõiduki juhtimisel, see oli riskifaktoriks nelja surmaga lõppenud liiklusõnnetuse puhul," märkis Kirsimäe.
Kõrvaltegevustest sagedaim on mobiiltelefoni kasutamine autojuhtimise ajal. Aastal 2014 tegi seda 70 protsenti sõidukijuhtidest, aastaks 2025 on eesmärk saada see protsent 50 peale, märgitakse LOP-is.
Mullu juhtus 60 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest tänavatel, 15 protsenti põhimaanteedel, 10 protsenti kõrvalmaanteedel, 7 protsenti tugimaanteedel.