Eesti 200: koolijuhtide töölevõtmisel võiks otsustav sõna olla hoolekogul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti 200 üldkogu. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Erakond Eesti 200 kutsus muutma seadusi selliselt, et koolidirektori töölevõtmisel ja vallandamisel küsitaks kooli hoolekogu nõusolekut ning hoolekogul oleks ka õigus algatada direktori vallandamine.

"Kool, see on eelkõige koolikogukond – õpilased, õpetajad, vanemad, vilistlased, kooli toetavad organisatsioonid ja ka kooli pidaja. Kehtiv seadus ei võimalda aga koolikogukonnal, keda esindab hoolekogu, koolijuhi ametisse valimisel või ametist vabastamisel kaasa rääkida," selgitas Eesti 200 esimees Kristina Kallas pressiteate vahendusel. "Täna on see õigus üksnes kooli pidajal ja kogukonna kaasamine sõltub kohaliku võimu poliitilisest kultuurist. Me oleme kahetsusväärselt aga näinud viimasel ajal, et liiga sagedased on juhtumid, kus kohalik poliitiline kultuur veab koolikogukonda alt ning koolijuhi valimise või vallandamise otsused on langetatud koolikogukonna arvamust kuulda võtmata või lausa risti vastupidiselt kogukonna seisukohale," lisas Kallas.

Olukorra muutmiseks teeb Eesti 200 riigikogule ettepaneku muuta põhikooli ja gümnaasiumiseadust, tuues sellesse nõude, et direktori töölevõtmisel ja vallandamisel on vajalik kooli hoolekogu nõusolek. Samamoodi teeb erakond ettepaneku kaaluda võimalust sätestada hoolekogule õigus algatada direktori vallandamise protseduur juhtudeks, kui kooli kogukond ei ole koolijuhi tööga rahul. Lisaks peab direktorit puudutava otsuse vastuvõtmise korda sisse viima maksimaalse avatuse, kogukonna ligipääsu arutelule, arutelukäigu ja muu info kättesaadavuse, leiab Eesti 200.

Ettepaneku riigikogu menetlusse jõudmiseks algatas Eesti 200, mis ei ole riigikogus esindatud, allkirjade kogumise kampaania keskkonnas rahvaalgatus.ee.

Erakond loodab ka, et rahvaalgatusega tõstatub laiema aruteluteemana küsimus kooli pidaja kompetentsidest kaasaegse haridusasutuse pidamisel, aga ka arutelu, milline on professionaalne koolijuht ja mille järgi me hindame koole ja ühtlasi ka koolijuhtide tööd.

"Meie aruteludel koolijuhtide ja lastevanematega on teemana kogu aeg üles kerkinud küsimus sellest, kas väike vallavalitsus või isegi linnavalitsus omab piisavat kompetentsi selleks, et teha pädevaid otsuseid kooli juhtimise osas. Skeptitsismi ja rahulolematust on selles küsimuses palju ja see vajab ühiskondlikku arutelu," selgitas ettepaneku üks algatajatest, Lauri Hussar pressiteate vahendusel.

"Meil on pidevalt kasvanud hariduslik ebavõrdsus ja kahjuks on siin näha mustrit nende kooli pidajate vahel, kes on seadnud haridusse investeerimise endale prioriteediks, ning nende vahel, kes üksnes täidavad seadusest tulenevaid minimaalseid nõudeid kooli pidajana," märkis Kallas. "Kahjuks ei ole harv ka selline praktika, kus kooli pidaja teeb otsuseid üksnes enda võimukoalitsiooni huvidest lähtuvalt. Teatud Eesti piirkondades on see tavaks olnud juba mitukümmend aastat ning sealt on tulemusena näha ka koolihariduse kvaliteedi maha jäämist muust Eestist," selgitas Kallas.

Eesti 200 loodab vajalikud kodanike allkirjad kokku saada võimalikult kiiresti selleks, et saaks alustada arutelu riigikogus.

Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu pälvinud mitu juhtumit, kus kohalik võim on osa kogukonnaga vastuollu minnes vallandanud sealse kooli direktori. Sellised oli Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu, Märjamaa gümnaasiumi direktori Kalle Uusmaa ja Haabneeme kooli direktori Sirje Toomla vallandamised.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: