ABLV likvideerimisega võivad kaduda tõendid ulatuslikust rahapesust
Läti ABLV Banki vabatahtliku likvideerimise käigus võivad kaduda tõendid 102,3 miljoni dollari pesemisest, mis on seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski poolt paljastatud rahvusvahelise petuskeemiga, teatas Läti läbipaistvuse eest võitlev organisatsioon Delna.
Delna teatel saatis Magnitski endine tööandja Hermitage Capital Management 21. juunil Läti korrakaitseametitele kirja, kus kutsuti üles uurima rahapesu ABLV Bankis. Üleskutse oli vastuseks Läti finantsjärelevalve otsusele anda heakskiit panga likvideerimisele, mis organisatsiooni hinnangul võib tähendada rahapesu tõendite hävimist.
Pöördumises Läti rahapesuvastasele ametile ja prokuratuurile paluti uurida 100 miljoni dollari pesemist ja tuvastada juhtumiga seotud panga töötajad. Rahapesu ise on seotud Magnitski poolt kümme aastat tagasi paljastatud 230 miljoni dollarise maksupettuseskeemiga.
Hermitage'i väitel lubasid ABLV töötajad 2008-2013. aastatel nüüdseks USA sanktsioonide all olevatel Dmitri Kljuevil ja Andrei Pavlovil pesta panga kaudu 19 miljonit dollarit. Kokku aitas pank Hermitage'i väitel kaasa 102,3 miljoni dollari pesemisele.
Delna teatel võimaldasid ABLV töötajad teadlikult varikontode loomist, hoolimata selgetest märkidest, et neid kasutatakse rahapesuks ja, et miljonitesse küündivate ülekannete taga ei ole tegelikku majandustegevust. Hermitage märkis seejuures, et arvestades skeemi mastaapi, pidid sellest teadlikult olema ka panga juhtivtöötajad.
"Kui korrakaitseorganid tahavad tegutseda uurimise huvides, peaksid nad külmutama panga varad ja tõendid, sealhulgas elektroonilised andmebaasid ja kirjavahetused ABLV Banki endiste ja praeguste töötajate vahel. Likvideerijaid, panga töötajaid ja aktsionäre tuleb teavitada nende kohustusest tõendeid säilitada ja mitte varjata, samuti nende kriminaalsest vastutusest juhul kui nad seda ei tee," teatas Delna.
Juunis andis Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) heakskiidu ABLV Banki vabatahtlikule likvideerimisele. Panga aktsionärid otsustasid panga likvideerida 26. veebruaril, et kaitsta klientide ja võlausaldajate huvisid, pärast seda kui USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) tegi ettepaneku kehtestada pangale seoses rahapesu, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.
Mais esitasid pank ja selle aktsionärid Euroopa Kohtule kaebuse Euroopa Keskpanga (ECB) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) vastu, seoses nende otsustega kuulutada pank maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvaks ning kehtestada panga tehingutele moratoorium. Pank märkis, et likvideerimisprotsessi kaebuste valguses ei peatata, kuid tahetakse kaitsta panga ning selle töötajate ja partnerite mainet.
Magnitski paljastas Venemaa siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidevalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS