Kasemets selgitas "Esimeses stuudios", et EL-i triljoni euro suurune rohekava näeb ette peaaegu kõigi Euroopa Liidu eelarve kuluartiklite kliimasõbralikumaks muutmist.

"Nii ei saagi rohepööre aset leida, kui kulutada samamoodi edasi, investeerida samamoodi edasi ja siis natukene teha kliimainvesteeringuid. Kogu selle pöörde mõte ongi selles, et loodust kahjustavate või ka suure keskkonnamõjuga investeeringute asemel investeeritakse sama raha niisugustesse tehnoloogiatesse või tegevustesse, kus kliima mõju on väiksem," rääkis ta.

Kasemetsa sõnul muudab rohekava suures osas seda, mida eurotoetustega teha saab. "Rõhk saab kindlasti rohkem olla kliimainvesteeringutel. See ei tähenda, et teisi asju üldse ei saa teha," ütles ta.

EL-i rohekavast investeeringute saamisel on abikõlblikud kõik riigid. Kasemetsa sõnul on Eestile tingimused head.

"Kindlasti tuleb siin kiita Eesti volinikku, tema meeskonda ja Eesti läbirääkijaid selles protsessis, et Eestile on õiglase ülemineku fondi tingimused väga soodsad. "Nagu ikka on Euroopa Liidu rahade puhul jaotusvalem, mis võtab arvesse CO₂ emissioonide suurusi, tööhõivet ja kas tegemist on kivisöe või põlevkiviga - põlevkivi on ka kaetud abikõlblikkuse kriteeriumitega. Selle valemi järgi peaks Eesti saama inimese kohta Euroopa Liidus kõige rohkem õiglase ülemineku fondi toetust ehk 95 eurot inimese kohta, mis on ligikaudu 125 miljonit eurot täiesti uut ja värsket raha," rääkis Kasemets.

"Sinna juurde peaks Eesti puhul tulema vähemalt 1,5-kordne toetuste maht veel ühtekuuluvusfondist, lisaks riigi kaasfinantseering, mis kokku teeb 348-350 miljonit eurot," lisas ta.

Kasemets märkis, et kogu protsess ei ole kohustus, vaid pigem võimalus Eestile energiasektori restruktureerimiseks, transpordisektori üleviimiseks taastuvatele kütustele ja näiteks näiteks Ida-Virumaale uue hoo ja majandusarengu loomiseks.

Kasemetsa sõnul just Ida-Virumaa võidab Eestis rohekavast enim.