Euroopa kliimapoliitikast enim haavatavaid sektoreid ja piirkondi toetavasse fondi on plaanitud uut raha 7,5 miljardit eurot seitsme aasta peale. Poola saab sellest rahvusringhäälingule teadaolevalt kaks miljardit eurot, Eesti 125 miljonit eurot.

Poola järel on teised suuremad toetuse saajad Saksamaa 877 miljoni euroga, Rumeenia 757 miljoni euroga, Tšehhi 581 miljoni euroga, Bulgaaria 458 miljoni euroga ja Prantsusmaa 402 miljoni euroga.

Võttes arvesse riigi elanikkonna suurust, on Eesti aga edetabeli tipus 95 euroga inimese kohta. Eestile järgneb Bulgaaria 65 euroga inimese kohta, Tšehhi 55 euroga ja Poola 53 euroga. Euroopa Liidu riikide keskmine on 17 eurot inimese kohta.

Väikseimad toetused sellest fondist lähevad inimese kohta arvestatult Taanile, Iirimaale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Luksemburgile, Austriale ja Rootsile. Nendes riikides jääb toetus suurusjärku kuus eurot inimese kohta.

Õiglase ülemineku fondist rahastatavate projektide puhul kaasatakse täiendavalt raha Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, millele lisandub riiklik kaasrahastus. See kõik moodustab Euroopa Komisjoni kava kohaselt 30-50 miljardit eurot. Lisaks sisaldab niinimetatud õiglase ülemineku mehhanism investeerimisprogramme ja laenugarantiisid. Nii kavandab Euroopa Komisjon pakkuda kliimapoliitikast enim haavatud sektoritele ja piirkondadele kokku 100 miljardi euro ulatuses investeerimisvõimalusi.

Toetuste saamiseks sellest mehhanismist peab riik kokku panema vastavale sektorile ja piirkonnale, Eesti puhul Ida-Virumaale, mõeldud tegevuskava.

Laiema rohelise leppe investeerimisprogrammi mahuks on kavandatud triljon eurot.