Euroopa Komisjoni triljonine rohekava peaks aitama Euroopal muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

"Komisjoni eesmärk on muuta kliimainvesteeringud soodsamaks kui need investeeringud, mis ei toeta otseselt kliimaneutraalsuse eesmärke ja läbi selle suunata nii valitsusi kui ka erasektorit neid investeeringuid enam tegema," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Kui palju neist Eestisse võiks tulla, ei ole esialgu selge. Samas, selle võimalikud kasutusalad on laiad.

"Eesti puhul me kindlasti räägime siin nii majade soojustamisest, transpordisektori ümberkujundamisest, näiteks raudteede elektrifitseerimisest, kindlasti alternatiivsetest energiaallikatest, tuuleparkidest. See pakett on ka väga lai," loetles majandusminister Taavi Aas.

Ainus, mis teada, on Ida-Virumaad 125 miljoni euroga toetamine selleks, et leevendada põlevkivisektori hääbumise mõjusid.

"Loodame, et seal on meil võimalik rahastada puhtamale energiale üleminekut, soodustada tuuleenergia, päikeseenergia kasutuselevõttu, vaadata, kuidas me saaksime tekitatud keskkonnakahju kompenseerida Ida-Virumaa regioonis," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

"Koostöös Ida-Virumaa omavalitsustega meie valitsus töötab välja kava, et Ida-Virumaale tulevad tootmisettevõtted, kes seni pole sinna oma tootmist veel toonud, aga leiavad võimalusi tänu sellele, et neil on hea taristu seal ja et neil on võimalik leida töötajaid," rääkis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Kui palju võiks Eestisse roheinvesteeringuid täpsemalt tulla, võiks selguda märtsis, kui liikmesriigid plaani heaks kiidavad. Aga vahendid selleks kindlasti tulevad.

"Raha taha, vähemalt järgmisel seitsmel kuni kümnel aastal, see kliimainvesteeringute tegemine ei jää," kinnitas Kasemets.