EL-i üleminekufond panustaks Ida-Viru majanduse mitmekesistamisse
Euroopa Komisjoni koostatud ettepanekute kohaselt peaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamise toetuseks loodava Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) kaudu Ida-Virumaale tehtavad investeeringud minema peamiselt sealse majanduse mitmekesistamiseks ning töötajate koolitamiseks.
Regiooni majandustegevuse mitmekesistamine, uute ärivõimaluste loomine ning töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ja uute oskuste õpetamine on hädavajalik, märgitakse Euroopa Komisjoni koostatud hinnangus, mis peaks saama Eesti ja Komisjoni vaheliste läbirääkimiste aluseks.
Ülemineku saavutamiseks tuleks investeerida keskmistesse ja väike-ettevõtetesse, sealhulgas iduettevõtetesse. Samuti tuleks uute ettevõtete loomisel rakendada ettevõtlusinkubaatoreid ja ärinõustamist, märgitakse ülevaates. Selles soovitatakse investeeringuid tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri, mis tagaksid inimestele kättesaadava puhta energia, vähendaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, suurendaks energiaefektiivsust ja taastuvate energiaallikate kasutamist.
Ülemineku tõttu regiooni ähvardavate sotsiaalsete ja majanduslike negatiivsete mõjude leevendamiseks soovitab Euroopa Komisjon investeerida teadusesse ja innovatsiooni, digitaliseerimisse ja parematesse ühendustesse. Samuti soovitatakse rahastada saastunud alade puhastamist ja uuesti kasutusse võtmist ning mitmesugustesse ringmajanduse tegevustesse. Eraldi rõhutatakse vajadust panustada töötuks jäävatele inimestele uute töökohtade leidmisse.
Euroopa Komisjoni soovitused peavad silmas järgmist eelarveperioodi 2021-2027.
Ida-Virumaa regioon annab 75 protsenti Eesti energiatoodangust, põlevkivisektor annab 4 protsenti Eesti ja 45 protsenti Ida-Virumaa sisemajanduse kogutoodangust ja 69 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist.
Süsinikuheitme vähendamiseks käivitatud tegevused mõjutavad otseselt maakonna tööturgu, kus on oodata edasist töötajate vähenemist. Protsessi mõjutab kaudselt umbnes 20 000 inimest, samas on tööjõu nõudlus piirkonnas piiratud ning kuna samal ajal ei vasta töökohata jäävate inimeste oskused uute võimalike töökohtade vajadusele, mis tekitab suure töötuse ohu.
Euroopa Liit on lubanud saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.
Toimetaja: Mait Ots