Viimase kuu jooksul on EKRE-st tavapärasest vähem kuulda olnud.

Vahepeal olid jõulud ja rahu maa peal.

Samas tundub, et te tegutsete väga tarmukalt enda ja praeguse koalitsiooni positsioonide  kindlustamiseks.

Me oleme kogu aeg tarmukalt tegutsenud. Pilt, mis avalikkusel on meist ja praegusest valitsusest, on algusest saadik olnud suhteliselt... vähe haakuv sellega, mida valitsus teeb.

Alates septembrist [2019], kui hakkasime tegema eelarvet, oleme väga süstemaatiliselt töötanud selleks, et viia ellu praeguse valitsuse poliitikat. Ja see on väga mitmekihiline.

On tõesti mitmekihiline. Sest kui seni kritiseeris EKRE mingit Reformierakonna loodud poliitilist toiduahelat, siis nüüd teeb teie valitsus sedasama, sest viite riigi äriühingute nõukogu liikmete leidmiseks moodustatud seni apoliitilisse nimetamiskomiteesse Argo Luude EKRE-st ja Reet Roosi Isamaast.

Kust võivad inimesed nii kindlalt väita, et nimetamiskomitee on apoliitiline, sest seal pole ühtegi ennast parteiliselt sidunud inimest? Maailmavaade on ju kõigil.

Aga ma ei pane nimetamiskomitee senistele liikmetele poliitilist kuuluvust otsaette, vastupidi.

See igaühe maailmavaade avaldub valimispäeval, aga kui end erakondlikult määratlenud inimesed osalevad erakonna tegevuses ja nüüd satuvad nimetamiskomiteesse, siis jääb paratamatult mulje, et tahate selle politiseerida.

Mind see mulje, ausalt öeldes, üldse ei kõiguta. Tähtis on, et meie viime ellu oma valijatele antud lubadusi.

Ütlen väga läbipaistvalt – meie jaoks on eesmärk võimu teostada, mitte võimul olla ja meid ei huvita olla lihtsalt ametis, vaid tahame viia ellu oma eesmärke. Nagu Argo Luude ühes intervjuus ütles, see käib läbi kahe asja: et sa määrad personalipoliitikat ja et sa määrad eelarvepoliitikat. Seda me teeme.

Argo Luude väljendas ka muret, et "kui nimetamiskomitee on sõltumatu ja samuti on sõltumatu nende poolt määratud [äriühingu] nõukogu, siis kuidas valitsuses kokku lepitud prioriteedid üldse riigiettevõtetes peaksid rakenduma?" Kuidas need seni on rakendunud?

Võib ka küsida, kas nad on rakendunud, piisavalt? Kui valitsusel on tunnetus, et side peaks olema tihedam ja lähedam, siis valitsus vastavalt sellele oma sammud astub.

Mis seni valesti oli?

Nimetamiskomiteega ei ole midagi valesti olnud. Nimetamiskomitee on taganud [riigi äriühingute] nõukogude liikmeskonna kvaliteedi hüppelise kasvu, sinna ei satu suvalised lehma lellepojad.

Aga mida me oleme kuulnud, on see, et nii mõnegi äriühingu juhatus ütleb, et teda ei huvita, mida minister – ehk omanik – arvab, vaid tema ülemus on nõukogu ja nõukogu ülemus on nimetamiskomitee ning sellega lõpeb see ahel.

Üldkoosolek on ju minister.

Aga kui üldkoosolek ei saa midagi muud teha, kui anda üldsõnaliselt edasi omaniku ootus ja ei saa öelda, et kui te seda ootust ei täida, siis ma vahetan välja nõukogu ja [uus] nõukogu vahetab välja juhatuse? Sellist ähvardust pole isegi laual. Ent väga raske on erimeelsuse puhul, et kuidas edasi minna, tal ennast [omanikuna] kehtestada.

Sõnaga – rohkem kontrolli. See on teie soov?

Aga mis selles soovis halba on? Riigi ettevõtted kuuluvad Eesti rahvale, kes valitseb neid läbi valitsuse. Igal ministril on oma haldusalas ettevõtted. Ma ei ole nõus, et meil on kolhoos, sest see ei kuulu kellelegi. Meil Eestis ei tohi olla kolhoosid, peavad olema ettevõtted ja kui nende omanik on rahvas, siis omaniku eest teostab valitsemist valitsus.

Kas ka riigiettevõtete nõukogudesse hakatakse nimetama poliitikuid?

Mina küll seda ohtu ei näe. Loen ka ajalehtedest, on nad siis paanikalõõtsumise pealkirjad või lihtsad plärtsumised, et oi, nüüd läheb hirmsaks [inimeste] väljavahetamiseks. Ei lähe. Kõik on rutiinne – kellel saab [riigifirmade nõukogudes] aeg läbi, paljudel seda pikendatakse, mingi hulk vahetatakse välja, loomulik protsess.

Kindlasti ei hakka sinna maanduma poliitilist toiduahelat.

Samas tegite maaeluministrile ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu liikmeks EKRE eksminister Mart Järvik. Miks just Järvik, kes pidi maaeluministri portfelli maha jätma, sest kaotas peaminister Jüri Ratase usalduse?

MES ei ole äriühing. Meil on Eestis natuke vähem kui sadakond sihtasutust, mille nõukogud määratakse hoopis teistmoodi kui äriühingute puhul.

Üks politiseerimine kõik.

Just, sihtasutuste puhul ei küsi keegi politiseerituse kohta. Vaadates neid kultuuri või sotsiaali kallakuga sihtasutusi, ka suuri haiglaid, siis need on varasematest aegadest väga politiseeritud, seal istub trobikondade kaupa küll sotse, küll Reformierakonda, ka teistest erakondadest, ainult meie esindajaid peaaegu ei ole. Seal on politiseeritus väga olemas ja keegi ei muretse.

Ma ei saanud vastust küsimusele, miks just Järvik läheb MES-i nõukogusse?

Üks põhjus on see, et Järvik alustas ministrina tegevusi, millest üks oli sama MES-i kaudu "Noored maale", teine oli nö maafondi projekt, mille kaudu riik suunab maaomandi poliitikat Eesti maaelu tugevdamiseks. Eeltöö on tal tehtud, ja ma tahan, et ta jätkaks nende [teemade] surumist.

Teine põhjus on samuti väga selge. See koht MES-i nõukogus oli ka enne täidetud meie liikmega, kes on tänane maaeluminister Arvo Aller. Ehk siis meil tekkis sinna vakants, mille täitsime valdkonnas väga hästi ennast sisse elanud Järvikuga.

Ja kolmas asi, ütlen selle täiesti rahulikult välja. See oli selleks, et näidata – Järvik ei ole läbipõlenud või häbistatud poliitik, mitte meie erakonna silmis. Ta tegi kõik õigesti. Juba selle nö suure skandaali ajal ütlesime, et see, mida talle ette heideti, ei vasta tõele. Põhjus, miks Järvik oli sunnitud valitsusest ära minema, oli see, et ta ei suutnud seda kõike ilusasti, hästi ja veenvalt peaministrile selgitada.

[Maaeluministeeriumi endine kantsler] Lemetti oligi Reformierakonna agent, kes ministrile kogu aeg vastu töötas. Niipea kui VTA juht ise ametist ära läks, kohe pärast kantsleri lahkumist, ehk kui tal seljatagune ära kadus, lõppes listeeriaskandaal.

Võibolla tuleks Järvik tagasi tuua, valitsusse?

Tuleb ka see päev. (Muigab)

On siin lisaks inimlik aspekt, et te ei tahtnud ministri ametist lahkuma pidanud Järvikut tegevuseta jätta?

Omasid maha ei jäeta, see on tõsi. Aga kui keegi küsib, kas me tekitasime talle [MES-is] sooja koha, siis umbes paarsada eurot kuus nõukogu liikme tasuna ei ole kindlasti soe koht või toiduahel.

Järvik on öelnud, et ta soovib jätkata projektiga "Noored maale", mis maksaks 100 miljonit eurot. On see hea projekt?

Projekt on praegu alles idee faasis. Aga see on õige ja hea projekt.

Kust leida 100 miljonit eurot?

Selle välja nuputamine on osa praegusest planeerimise faasist. Selle raha leidmine ei ole... Võin tuua lihtsa näite. KredEx'is istub niisama 80 miljonit eurot, mida ei ole suudetud nö mehele panna, sest kas on tehtud vale meede või meede ei ole mingil põhjusel käivitunud. See raha seisab ja kui me seda küllalt kiiresti ära ei kuluta, läheb see Euroopasse tagasi.

Sellega tahan öelda, et raha leidmine ei ole ületamatu raskus.

100 miljonit on enamvähem sama palju, kui Euroopa Liit pakub meile põlevkivielektrist loobumise ehk Põxit'i eest.

Jaah, täpselt nii... Aga energiasektori majandusmahte silmas pidades on see piinlik summa – 120 miljonit eurot, millest räägitakse.

Mis nüüd siis saab? Kas Eesti valitsus tõmbab oma rohepöördele pidurit, või?

Oi, Eesti valitsused on olnud ühed kõige eeskujulikumad rohepöörajad terves Euroopas. Oleme endale vabatahtlikult võtnud kaks korda ambitsioonikamad eesmärgid aastaks 2030 või 2040, kui teised Euroopa riigid. Me oleme need eesmärgid täitnud või oleme nende täitmisega graafikus.

Eile (21. jaanuaril, toim] tulin just [EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu] ECOFIN-i koosolekult, kus räägiti "rohelisest tehingust", Green Deal'ist. Me oleme üks väheseid riike, kes on senised eesmärgid täitnud ja võiksime rahulikult 15 aastat jalg üle põlve oodata, kuni teised riigid jõuavad meie praegusele tasemele, nii et me ei pea rohepööret ära jätma.

Küll aga ütlen täiesti selgelt välja, et [EL-i] praeguse loosungliku kliimapoliitika lainel ei hakka tänane valitsus mingil juhul kinni panema meie energiasektorit, põlevkivitööstust. See on absoluutselt selge.

Kas peaminister Jüri Ratas on teiega ühes paadis?

See on valitsuses täiesti üheselt arusaadav lähenemine.

Küsimus on, kuidas me moderniseerime oma põlevkivitööstust, et seal oleks CO2 heide väiksem. Suund, mille oleme valinud, on põlevkiviõli tootmine.

On veel teisi võimalusi. Ootame ka vesiniktehnoloogia arenguid CO püüdmisel jne. Aga need on protsessid, mis võtavad aastaid aega ja enne, kui need ei ole andnud meile kindlust, ei saa me hakata igaks juhuks oma majanduse ühte kõige olulisemat sektorit likvideerima.

Aga põlevkivielektri langus ikkagi jätkub?

Jah, see jätkub, millega on juba arvestatud. Osade põlevkivielektriahjude puhul oli mitu aastat tagasi teada, et neid kasutatakse ekspluatatsiooniaja lõpuni ja siis suletakse. Detsember või jaanuar on esimene kuu Eesti Energia ajaloos, kui tuuleenergiat toodeti rohkem kui põlevkivienergiat...

Aga öelda, et lõpetame [põlevkivitootmise] ära ja lülitame välja, kaevandused paneme kinni – mitte selle valitsuse ajal, mitte mingil juhul.

Kommenteerige poliitikute seas liikuvat juttu, et EKRE esimees Mart Helme tõmbub parteijuhi ja ministri ametitest eemale, läheb riigikogusse ja teie võtate erakonna juhtimise üle?

(Muigab) Meie vastaste unistuste kommenteerimine on muidugi omaette tegevus, aga sellist plaani ei ole. Või ütleme nii: millalgi muidugi, sest loomulikult ei ole Mart [Helme] meil kuningas, kes elu lõpuni valitseb. Aga millal see on, seda meist keegi ette ei tea. Lähiajal see kindlasti ei juhtu.

Nüüd tuleks defineerida "lähiaeg".

Ei ole vaja defineerida. Las kõik arvavad, las kõik spekuleerivad, las kõik mõtlevad. Meil hea meel vaadata, kuidas kõik siblivad.

Võibolla on see meilt endalt välja lastud väike utka, nagu venelased [pardi kohta] ütlevad. Kuigi pigem arvan, et see on vastaste poolt projitseeritud unistus.

Ega EKRE kavatse valitsusest lahkuda?

Ei, miks peaksime? See on jälle kellegi unistus. Meil ei ole mingit põhjust valitsusest lahkuda, see valitsus sobib meile, me oleme põhimõtteliselt rahul koalitsioonileppega ja oleme põhimõtteliselt rahul, kuidas selle elluviimisega edeneme ja oleme põhimõtteliselt rahul, kuidas koostöö toimib koalitsioonipartnerite vahel.

See, et meil vahetevahel tormikesed veeklaasis suureks puhutakse ja selle najal hakatakse spekulatsioone tegema, sellel ei ole sügavamat tähendust.

Aga valitsust on ees ootamas ühe ministri vahetus?

Vabandust, millise?

Läinud pühapäeval ütlesite ju oma raadiosaates, et kui sotsiaalministeeriumi kampaaniat "Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed" tehakse sotsiaalministri heakskiiduga, siis teie ei saa selle ministriga enam samas valitsuses olla. Seda kampaaniat tehaksegi sotsiaalministri Tanel Kiige heakskiiduga.

Ja see on väga suur probleem. Tanel Kiik on teadlik, et see on suur probleem meie valija jaoks, suur probleem meie [riigikogu] fraktsiooni jaoks ja suur probleem kõikide meie ministrite jaoks.

Suvel, kui oli samuti juttu homopropaganda rahastamisest riigieelarvelistest vahenditest, oli meil mitmeid südamest südamesse vestlusi koalitsioonikaaslastega. Enda meelest saavutasime teatud üksteisemõistmise, et mida on paslik teha sellise valitsuse koosseisus, kus on kaks konservatiivset erakonda ja mida ei ole paslik teha. See äsja välja tulnud kampaania on meie hinnangul vastuolus selle üksteisemõistmisega.

See ei ole ju homokampaania. Kui olete neid klippe vaadanud, siis need on väga eriilmelised.

Hea küll, võime skolastikasse minna.

Kui üks plakatipoiss on agressiivne homoaktivist, inimene, kes saadab pereväärtuste kaitsjatele võikaid postkaarte jõulude puhul – see on puhas tüli norimine. Meie näeme seda kampaaniat niimoodi.

Aga mis saab Tanel Kiigest? Olete ju öelnud, et ei saa selle ministriga enam samas valitsuses olla.

Kui selline tegevus jätkub, [siis] jah.

Te ei öelnud, et kui selline tegevus jätkub. Tsitaat: "Kui see on midagi, mida ministri heakskiiduga tehakse, siis ühel hetkel see minister.....me ei saa selle ministriga samas valitsuses olla enam."

Jah, meil tekibki väga tõsine probleem.

See ei ole mingi bluff, see ei ole oma valijatele silma tegemine, et vahepeal taome natuke vastu rinda ja sinnapaika see jääb. See on meile põhimõtteline küsimus, aga mitte ainult küsimus ühe kampaania sisust, vaid ka küsimus, kuidas kulutatakse eelarveraha.

Kas te panete peaministri lauale küsimuse Tanel Kiige lahkumisest?

(Paus) Me oleme rääkinud nii Ratase kui ka Kiigega, samuti teiste keskerakondlastega sel teemal väga tõsiselt.

Teemal, et Tanel Kiik peaks lahkuma?

Teemal, et Tanel Kiik ei tohi niimoodi käituda.

Aga ta ju käitub.

(Paus) Räägime veelkord... Räägime veelkord, sest kuskil on selline piir, kust edasi me saame öelda, et ta teeb seda juba vihuti. Võibolla ta praegu ei anna endale aru, kui suurt ärritust see tekitab.

Te ju mäletate, kui tugevalt kaitses peaminister Ratas Tanel Kiike, kui teie tõstsite küsimuse vähemusgruppide rahastamisest sotsiaalministeeriumis?

Jah, aga iga erakonna esimees peab oma ministreid ja erakonnakaaslasi alati kaitsma. See on mõistetav.

Kas EKRE ootab ära apteegireformi ja 1. aprilli, et saab põhjuse öelda, näete, osa apteeke on kinni, sotsiaalminister ebaõnnestus ning siis korrata valitsuses minister Järvikuga juhtunut, aga nüüd Keskerakonna pingilt?

Vastust tuleb alustada teisest otsast. Meie jaoks ei ole aktsepteeritav lahendus, et massiliselt lähevad apteegid kinni. Meie teeme jätkuvalt tööd selle nimel, et seda ära hoida. Me ei ole leppinud, et see [apteegireformi] seadus sellisel kujul kehtima hakkab.

Üritate veelkord seaduse muutmisega välja tulla?

Jah.

Aega on jäänud väga napilt.

Kaks nädalat.

Nii, et kahe nädala jooksul peaks...

Kui vaatame parlamentaarset kalendrit, siis sealtmaalt edasi ei ole enam midagi teha.

Milline on teie plaan?

Plaaniga töötatakse praegu.

Öelge mingid piirjooned?

Piirjooned on need, et sellisel kujul apteegireformi jõustamine ei ole meie jaoks vastuvõetav.

Olete te nõus [proviisorapteekidele ülemineku] etapiviisilise lahendusega, mida ka Tanel Kiik on välja pakkunud?

See ei ole lahendus, see on silmamoondus.

Teie tahate pidurit tõmmata?

Meie tahaksime turgu liberaliseerida.

Mida see tähendab – käsimüügiravimid bensiinijaamadesse ja toidupoodidesse?

Põhjus, miks seda eelmine kord ei pandud eelnõusse, oli see, et Keskerakond ütles: sellisel juhul ei ole see nende fraktsioonile müüdav. Nende fraktsioonile ei olnud ka lahjem variant müüdav, seega pole meil enam põhjust sellest hoiduda, kui lahendusi otsime.

Seega – käsimüügiravimite müük vabaks?

Kõik variandid on võimalikud. Aga see variant, et kümned või sajad apteegid kinni lähevad, ei ole meile vastuvõetav.

Millal te oma eelnõuga välja tulete?

Järgmise kahe nädala jooksul.

Küsimus on, kas see on mingite [riigikogu] saadikute eelnõu. Kui on, siis kui mitmest ja millisest erinevast fraktsioonist need inimesed on. Ka Keskerakonnas on arvestatav hulk inimesi, kes saavad meiega sama moodi asjast aru. Ehk ka nende valijad ei anna andeks, kui kümned või isegi sajad apteegid nende valimispiirkondades suletakse.

Toetus [apteegireformi peatamisele] on laialdane ja põhiline põhjus, miks see eelmine kord läbi kukkus, oli selles, et esimest korda riigikogu selles koosseisus nägin ma, kuidas Reformierakonna fraktsioon hääletas distsiplineeritult.

Kas olete võimalikku seaduseelnõu arutanud ka sotsiaalminister Tanel Kiigega, kelle valitsemisalas see kõige otsesemalt on?

Põgusalt ikka, jah.

Tanel Kiik esitas valitsusele ravimiseaduse [muutmise] eelnõu, mille kaudu oleks olnud võimalik ka mõningaid asju lahendada, aga see plaan jäi katki.