Jõks näeb õiguskantsleri ründamise taga muret valimislubaduste pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Poliitikud jätkavad õiguskantsleri survestamist seoses pensionireformiga. Endine õiguskantsler Allar Jõks näeb selle taga poliitikute muret valimislubaduste pärast.

Nädala keskel juhtis õiguskantsler Ülle Madise poliitikute tähelepanu pensioni teise samba reformi eelnõu vastuoludele põhiseadusega. Sellele järgnesid võimuliitu kuuluvate poliitikute süüdistused, nagu tegeleks õiguskantsler poliitikaga.

Laupäevases Postimehes ütles justiitsminister Raivo Aeg, et õiguskantsler Ülle Madise läks üle piiri, kritiseerides seadust enne selle vastuvõtmist. Sellele vaidleb vastu endine õiguskantsler Allar Jõks.

"Õiguskantsleri roll on esimesel võimalusel, kui mingit põhiseaduslikku probleemi seaduseelnõu juures näeb, sellele reageerida. See, mida Raivo Aeg kirjutab, oleks sama, kui politsei ei takistaks roolijoodikut rooli istumast, vaid ootab, kui ta rooli istub, et siis ta mõne aja pärast kinni püüda," rääkis Jõks.

Aeg ütles Postimehele antud intervjuus, et põhiseaduse järgi teostab õiguskantsler järelevalvet alles siis, kui seadus on vastu võetud.

Jõksi sõnul tuleb õiguskantsleri õigus eelnõusid analüüsida põhiseaduse paragrahvidest 139 ja 141 ning õiguskantsleri seadusest. Tema sõnul on see nii reguleeritud , et ära hoida põhiseadusevastaseid seadusi.

Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay selgitas, et õiguskantsler on põhiseaduse järgi üks selle valvuritest, kes peabki vaatama, et seadused oleks põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. Lisaks soovitasb Tupay üle vaadata, mida õiguskantsler täpselt ütles.

"Kas ta on öelnud – mulle ei meeldi see eelnõu või mulle ei meeldi teie reform. Selle suhtes me võime öelda, et see oleks poliitiline väljendamine, see on ebavajalik. (Aga) ta ei ole seda öelnud," märkis Tupay.

Tupay lisas, et õiguskantsler juhtis tähelepanu aspektidele, millest räägiti ka kolmes eelnevas sama reformi kohta tehtud põhiseaduspärasuse analüüsis.

"Siin on meil võrdse kohtlemise küsimused – võrdne kohtlemine on põhiseaduses ette nähtud, meil on tagasiulatuva mõju probleem, õiguskindlus, inimeste õigustatud ootus – kõik need küsimused on põhiseadusega kaitstud," rääkis Tupay.

Tupay lisas, et ta pole kuulnud ühtegi argumenti õiguskantslerilt, mis poleks seotud just põhiseaduslike väärtuste või õigustega.

Jõks näeb poliitikute etteheidete taga muret valimislubaduste pärast.

"Minule tundub, et need etteheited on lihtsalt märgiks sellest, et praegu põhiseadus takistab teatud erakondadel valimislubaduste elluviimist ja seetõttu tõstetaksegi koalitsioonileping põhiseadusest kõrgemale ja hakatakse süüdistama õiguskantslerit," ütles Jõks.

Jõks sõnul tundub talle, et poliitikute reaktsioonid on eriti valulised siis, kui õiguskantslerite kriitika on kuidagi seotud mingisuguste oluliste valimislubadustega.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: