Prokurör Gross: me ei saanud jätta kohtusse minemata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Prokurör Margus Gross.
Prokurör Margus Gross. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/MARGUS ANSU

Õiguskaitseasutuste töösse ei ole programmeeritud sisse sellised mõisted nagu solvumine, solvamine ja vabandamine, ütles Lõuna ringkonnaprokurör Margus Gross vastuseks ERR-i küsimusele, kas prokuratuur peaks lõplikult õigeks mõistetud Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi ees vabandama. Teemast kirjutavatel ajakirjanikel soovitas prokurör tutvuda esmalt kohtutoimikuga ja anda alles siis hinnanguid prokuratuuri tööle.

Kohtuotsusest ilmneb, et asi algas prokuratuuri jaoks 2016. aasta jaanuaris, kui kaitsepolitsei kohalik ametnik tegi ettekande, et on kahtlus, et Artjom Suvorov käitub ebaausalt. Kas see vastab tõele, et matkija kohtus Artjom Suvoroviga juba varem?

See kriminaalmenetlus tõesti dokumentaalses mõttes sai alguse sellise menetlustoiminguga, et oligi selline ettekandevorm. Kohus on seda kontrollinud ja öelnud, et kriminaalmenetluse alustamine oli igati seaduslik. See ei ole ka üheski järgnevas kohtuastmes saanud kriitikat.

Mis puudutab matkimist, siis matkimise eelduseks, et üldse sellist toimingud saaks läbi viia, on kohtu luba. Ja see kohtu luba on esimese astme kohtu poolt kohtuliku uurimise käigus kontrollitud. Ja mitte ainult selle matkimisloa, vaid ka kõigi teiste jälitustoimingute lubade kohta on selgelt öeldud, et jälitustegevus oli seaduslik ja läbi viidud seaduse nõuetele vastavalt.

Aga kas oli nii, et matkija esimene kontakt Artjom Suvoroviga oli enne kriminaalmenetluse algust?

See ei ole antud kontekstis isegi sisuliselt oluline. Matkimine või matkimisluba oma olemuselt on sellise tähendusega, et teatud kuritegude uurimisel on antud kohtu poolt luba panna matkajal toime teatud süüteole omaseid tegusid. See seadustab matkija tegevusele. Kui matkimisloaga õigus anti, siis ta hakkas tegutsema sellel hetkel.

Kuidas pannakse paika matkimise intensiivsus ehk kas matkija võib ise improviseerida?

No see on nüüd selline küsimus, millele ma vastata ei saa.  See on see tegevus, mis jääb avalikkuse ees varjatuks. Millised on konkreetsed taktikad ja asjad, seda ei ole mul võimalik avaldada.

Olgu. Aga kas te leiate, et matkimine oli liiga intensiivne, nagu leidis kohus?

Kohtuotsus võib olla süüdimõistev ja õigeksmõistev. Probleem tekib siis, kui õigeksmõistvaid otsuseid on väga palju ja see võib mingil määral anda tunnistust ebakvaliteetsest tegevusest. Aga mina antud hetkel selle õigeksmõistva otsuse puhul küll leian, et meil ei olnud mitte mingisugust alust jätta seda kriminaalasja kohtusse saatmata. Õigust mõistab kohus ja mõnikord võib see kohtu otsustus olla ka õigeksmõistev.

Jah, kohus peatus sellel temaatikal, mis puudutab matkija intensiivsust. Jah, ta ütles, et matkimine oli intensiivne. Matkaja oli liiga pealetükkiv. Ehk me teeme uurimisasutustega sellest omad järeldused. Niipalju, kui sellest otsusest on võimalik teha.

Mida ma oleks oodanud kohtuotsusest, siis kindlaid juhiseid, et mis vahe on matkija aktiivsel tegevusel ja mis vahe on matkija poolt tehtud sellisel teo provokatsioonil, kus ta ületab aktiivse käitumise piire. Et seda vastust ma ei saanud. Aga sellele konkreetsele olukorrale tõesti kohus andis hinnangu, et matkja käitus natuke intensiivselt.

Ja te prokurörina olete ise ka sellega nõus?

Ma leian, et matkimine oli igati seaduslik. Selles mõttes, et luba oli seaduslik. Kohus on seda öelnud, kõrgemad kohtud ei ole sellele seda ümber lükanud. Ka sellel hetkel, kui prokuratuur hindas matkimise käigus või jälitustegevuse käigus saadud tõendeid, siis samamoodi prokuratuur leidis, et need tõendid olid piisavad, et ka teiste tõenditega kogumis sellele süüdistus rajada.

Meie ei vaidle kohtuotsusele vastu. Me ei saagi sellele vastu vaielda. Kohus on oma seisukoha öelnud. Aga ainuke, mida me teha saame, siis selles, mis kohtu hinnangutes on kirjas, siis seda edaspidise tegevuse käigus vaadata. Et meil on asjad tehtud palju täpsemalt.

Kui talle teine kord konjakit pakuti, ütles Artjom Suvorov, et tema jaoks on see kõik väga ebamugav. Mille peale matkija vastas, et meil on see igal pool kombeks jne. Taoline käitumine oli kohtu hinnangul läbiv kõigis matkimise episoodides. Kes tegi vea?

Ma arvan, et seda nüüd öelda, et keegi tegi vea, me selles kontekstis ei saa. Nagu ma ütlesin, õigust mõistab kohus ja kohus andis sellele situatsioonile sellise hinnangu.

Te tsiteerisite kohtuotsusest teatud osa, milline hinnang kuskil antud on, aga seda peaks vaatama laiemas kontekstis. Ja nüüd, kus kohtuotsus on jõustunud, siis ma ütlen kõigile ajakirjanikele, kes sel teemal tahavad kirjutada, et juurdepääs toimikule on olemas. Et saate hinnata seda, kas prokuratuur tegi midagi valesti? Või kas kohus tegi midagi valesti? Või kas kaitse tegi midagi valesti? Või mida nad õigesti tegid? Seda hinnangut saate anda, kui näete materjali toimikus tervikuna.

Minu jaoks on üks küsimus ka selles, et kas ka edaspidi minankse inimeste juurde taolise intensiivsusega matkima?

Jälitustegevus tervikuna kõikides kriminaalasjades on võrdlusena väike. Väga väike. Kui me räägime nüüd nendest lubadest, mida peab andma kohus, siis omakorda nende seas on ka matkimise osa väga väike. Ehk matkimise, kui ühe tõendite kogumise viisi kasutamine praktikas on äärmiselt väike. Teisest küljest jah, uurimisasutus ja prokuratuur ka edaspidi kasutavad sellist võimalust, nagu matkimine. Kindlasti kasutavad, nagu see on ka seaduses ettenähtud. Ja kui see on menetluslikult vajalik, siis minnakse vastava taotlusega kohtu juurde ja taotletakse seda.

Aga kas see oli intensiivne? Prokuratuur on siiamaani veendunud, et need tõendid olid saadud seaduslikult ja need on kasutatavad ja selle tõttu me ka esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise teises astmes. Ja lisaks matkimise episoodi ka riigikohtus. Kohus ütles oma seisukoha, see on kohtu arvamus. Kohus mõistis õigust ja ütles, et me tegime midagi valesti. Nagu ma juba ütlesin, me peame selle uurimisasutusega läbi arutama. Ma arvan, et me läksime kohtusse, et saada õigust. Muuhulgas jälitustõenditega. Et see oli õige otsus.

Kui te ütlete, et keegi ei teinud viga, et ka nende tõenditega kohtusse minemine oli õige ja et tõendeid koguti õigesti, siis praktika ei muutu?

Me ei otsi selles mõttes vigu, et kes on nüüd antud situatsioonis süüdi ja kes tegi vea. Me püüame üles leida nõrgad kohad. Seda me ei eita, et ilmselt olid siis mingid nõrgad kohad, kui kohus ütles, et sellisel viisil matkimist läbi viia ei saa.  

Kas Eesti õiguskaitseorganid kasutavad samu matkijaid erinevate kaasuste puhul?

See on nüüd küsimus, millele ma vastata ei saa. See ei ole võimalik.

Kas prokuratuur või teie menetlust juhtinud prokurörina tunnete, et riik on teinud Artjom Suvorovile kahju?

Kriminaalmenetlus on intensiivne menetlus. Selle stressi foonil saavad kahju mitte ainult kahtlustatavad, vaid ka menetluse teised osalised: prokurör, tunnistajad, kohtunik. Sest menetlus on nii intensiivne. Sellega peab leppima. Seda kriminaalmenetlust ei viida ju läbi igasuguse üleastumise korral. Kriminaalmenetlus kogu selliste üleastumiste või probleemide kontekstis on väga äärmuslik vahend. Ja peab leppima sellega, et seal võivad läbi stressi või muude käitumissituatsioonide saada kahju kõik, kes sellega seotud on.

Kas vabandama peaks?

Õiguskaitseasutuste töösse ei ole programmeeritud sisse sellised mõisted nagu solvumine, solvamine ja vabandamine. Need võivad küll olla kuskil ühiskondlikes institutsioonides, aga kindlasti mitte õiguskaitseasutuste puhul. Et kui keegi on tundnud, et tal on tekitatud kahju, siis on tal võimalik ise oma initsiatiivi näidata ja taotleda sellelt pinnalt mingit kompensatsiooni näiteks.

Ebaõiglaselt kinnipeetud aja eest saab taotleda kompensatsiooni ja on selgelt määratletud, kui mitu eurot mitme päeva eest. Aga kas moraalse kahju, töökoha kaotamise jne eest saab Eesti praktikas üldse kompensatsiooni taotleda?

Vähemalt minu lähikonnas, ma ei tea seda. Aga terve vabariigi kohta mul see statistika puudub. Ma ei oska sellele vastata.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: